ööpäevast vaheldumist (joonis). Väike osa (ligikaudu 1,7 ZJ) muundub enne seda tuuleenergiaks, veel väiksem osa ( 0,2 ZJ) aga pinnavoolu hüdroenergiaks. 5 PÄIKESEKIIRGUSE PEEGELDUMINE JA MAA PIKALAINELISE SOOJUSKIIRGUSE KIIRGUMINE MAAILMARUUMI Julia Kjahrenova 6 MAA KIIRGAVUS Maapinnale langev kiirgus, mis on aluseks meie päikeseenergiat kasutavate seadmete Julia Kjahrenova arvutamisel, on solaarkonstandist tunduvalt nõrgem, sõltudes atmosfääri läbipaistvusest, pilvitusest, laiuskraadist Keskmine kiirgusvoog Maa pindalaühiku kohta (Maa kiirgavus) on 348 W/m2.
monokromaatiline, mis tähendab, et see ei koosne sama sagedusega lainetest, vaid erinevate sagedustega komponentidest, mis moodustavad ainele iseloomuliku spektri. Kui kiirgav keha ja selle välispind on soojuslikus tasakaalus ning pind neelab kogu pealelangeva valguse, siis on tegemist musta kehaga. Must keha on ideaalne kiirgur. Tavalise keha ja musta keha neelduvuse suhet kutsutakse neelamisvõimeks ning seega on musta keha neelamisvõime võrdne ühega. Neelduvus, peegelduvus ja kiirgavus on kõik sõltuvad kiirguse lainepikkusest. Temperatuur määrab elektromagnetilise kiirguse lainepikkuste jaotuse. Näiteks värske lumi, mis on väga suure peegelduvusega (0,90), tundub valge peegelduva päikesevalguse tõttu, mille intensiivsus on tugevaim umbes 500 nanomeetri juures. Selle kiirgavus −5 °C juures on aga 0,99 ning sel juhul kiiratakse maksimaalselt 12 mikromeetri juures. Musta keha kiirguse jaotus sageduste järgi on kirjeldatud Plancki seadusega. Iga
neelatava kiirguse hulgaga. Soojuskiirguse mõju inimestele Meie meeleorganid informeerivad meid akustilise, optilise ja pikalainelise soojuskiirguse mõju all viibimisest. Reaalsetes tingimustes kaotab toasoojas inimene märgatava osa energiast soojuskiirguse tõttu. Samas, võidab keha osa kiiratud energiat tagasi, neelates soojust konduktsiooni (soojusjuhtivuse) kaudu ümbritsevatelt objektidelt ja metabolismi (ehk ainevahetuse) käigus eralduvast soojusest. Inimnaha kiirgavus on üsna lähedal ühele. Soojuskiirguse tekitatud nahakahjustuste iseloomustus. Soojuskiirguse tagajärjel kahjustatud nahka lahterdatakse kolme astmesse. Esimese, teise ja kolmanda astme põletushaavadeks. Need kolm astet iseloomustavad, kui palju inimese nahk on kahjustada saanud ning kui sügavalt. Esimese astme põletusel on pinnapealsed ja need ei kujuta inimsele mingit ohtu. Valu ja punetus on, kuid ei midagi rohkemat. Teise astme põletusel on juba tekkinud selged kahjustused
hetkelist vaatevälja. VIR-piirkonnas on põhiliseks rakenduseks üleujutuste, lume ja jää, ning madalamate veekogude sügavuse kaardistamine. Meie fütoplanktoni hulka saab mõõta valguse peegeldumise põhjal klorofülli neeldumisribas 500 600 nm juures. TIR-piirkonnas saadud kujutistelt saab määrata veepinna soojust. Objekti heleduse kujundavad objekti temperatuur, kiirgusvõime ja muutused kiirguses atmosfääri läbimisel. Merepinda saab TIR- piltidelt määrata otseselt, sest vee kiirgavus on püsiv ja hästi teada. Teatav probleem on moonutus atmosfääri läbimisel. Tuleb ka silmas pidada, et kuna soojuslik infrapunakiirgus neeldub kõigest 0.02-millimeetrises veekihis, siis ei ole nii mõõdetud temperatuur sama, mis termomeetriga kasvõi mõnesentimeetrisest pinnakihist mõõdetu. Põhjuseks on kiirguslik soojenemeine ja jahtumine aurumise tõttu. Maa soojuskiirguse energiamaksimum on soojuslikus infrapunases piirkonnas, kuid energiat
sagedusega lainetest, vaid erinevate sagedustega komponentidest, mis moodustavad ainele iseloomuliku spektri. Kui kiirgav keha ja selle välispind on soojuslikus tasakaalus ning pind neelab kogu pealelangeva valguse, siis on tegemist musta kehaga. Must keha on ideaalne kiirgur. Tavalise keha ja musta keha neelduvuse suhet kutsutakse neelamisvõimeks ning seega on musta keha neelamisvõime võrdne ühega. Neelduvus, peegelduvus ja kiirgavus on kõik sõltuvad kiirguse lainepikkusest. Temperatuur määrab elektromagnetilise kiirguse lainepikkuste jaotuse. Näiteks värske lumi, mis on väga suure peegelduvusega (0.90), tundub valge peegelduva päikesevalguse tõttu, mille intensiivsus on tugevaim umbes 500 nanomeetri juures. Selle kiirgavus -5 °C juures on aga 0,99 ning sel juhul kiiratakse maksimaalselt 12 mikromeetri juures. Musta keha kiirguse jaotus sageduste järgi on kirjeldatud Plancki seadusega. Iga temperatuuri juures on