spektriga (suure sagedusega röntgenkiirgus on sama, mis madala sagedusega gammakiirgus). Nende eristamisel lähtutakse mitte kiirguse sagedusest, vaid selle tekkimise viisist. Röntgenkiirgus tekib elektronide liikumisel kõrgemalt energeetiliselt tasemelt madalamale, gammakiirgus tekib aga tuumaprotsessides. Gammakiirgus · Radioaktiivne kiirgus · Gammakvantide voog · Suure läbimisvõimega · Põhjustab kiiritustõbe Looduslikud kiirgajad · Päike, · Lubjakivi · Graniidpinnas · Äike · Pulsarid · Kvasarid · Gamma pursked Gamma pursked · Mõistatuslikud nähtused · Avastati üle 30 a tagasi · Pärinevad väljaspoolt meie Galaktikat · Pursete põhjustaja ei ole veel teada · Maale ohtu ei ole Gammakiirguse tekkimine Annihilerumine Vesiniku tuumad põrkuvad Piion Kaks gammakiirt Tagajärjed looduses Gammakiirgus põhjustab ainet läbides, eelkõige
Väiksematel juhib peegel seespoolt kujutise toru küljelt välja okulaar Suuremad kui läätstel, peegli pind alumiiniumkiht Suurendus- ja lahutusvõime Suurendus sõlt.okulaari fookuskaugusest Lahutusvõime määrat. Objektiivi või peapeeglu läbimõõduga 11) Raadiokiirguse allikad (Kui nähtav valgus saabub tähtedelt, siis raadiokiirgus saabub hõredast tähtedevahelisest keskkonnast, seda kiirgub peaaegu igalt poolt, suurimad kiirgajad Galaktika sees- supernoovade jäänukid, ja väljas galaktikad, kvasarid, gal.tuuma musta augu ümber gaasikettast) 12) Raadioteleskoobid Reflektorid, millel klaasi asemel metallpeegel e antenn see ,,näeb" vaid raadiokiirguse tugevust ja ,,teab" ligikaudset suunda, kust see tuleb. (väike lahutusvõime e täpsus kasut. mitu refraktorit) 13) Taeva soojuskiirgus: (infrapuna tuleb kõikjalt, aga me tunneme ainult Päikeselt)
kahjustused suured. Beetakiirguse osakesed mõjutavad oma suhteliselt väikese massi tõttu tavalise aine osakesi vähem kui alfaosakesed. Seetõttu on beetakiirguse läbitungimisvõime ainest suurem kui alfakiirgusel, kuid siiski mitte väga suur. Kehavälise beetakiirguse peatamiseks piisab plekitahvlist. Tavaliselt ei tungi beetakiirgus naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Kuna gammakiirguse osakesed on elektriliselt neutraalsed, ilma seisumassita ja suure energiaga, siis on nende vastastikmõju tavalise aine aatomitesse kuuluvate osakestega nõrk ning kiirguse läbitungimisvõime vastavalt suur. Gammakiirguse korral pole enam suurt vahet, kas radioaktiivsed tuumad paiknevad inimkehas või selle vahetus läheduses. Gammakiirguse peatavad vaid
kiirgusdoosi. [3] 3.2 Beetakiirgus () Moodustavad elektronid, mis eralduvad ebastabiilsest tuumast. Beetaosakesed on alfaosakestest tunduvalt väiksemad ja võivad tungida sügavamale materjalidesse või kudedesse. Beetakiirgus neeldub plastikus, klassis või metallikihis täielikult. Üldjuhul ei tungi see ka naha pealispinnast sügavamale, kuid ulatuslikuma kokkupuutega suure energiaga beetakiirgajatega võib põhjustada nahal põletusi. Samuti võivad sellised kiirgajad ohtlikuks osutuda, kui nad satuvad kehasse sissehingamise või neelamise käigus. [3] 3.3 Gammakiirgus () Moodustavad väga kõrge energiaga footonid (teatud elektromagnetiline kiirgus nagu valgu), mis eralduvad ebastabiilsest tuumast ja samal ajal võib kiirata ka beetaosakesi. Gammakiirgus põhjustab ainet läbides, eelkõige kokkupuutumisel elektronidega, aatomite ionisatsiooni. Kiirgus on
Gammakiirguse summutamiseks kasutatakse paksu betoonseina, terase- või seatinakihti või püütakse olla kiirgusallikast võimalikult kaugel Alfakiirgus võib siiski olla ohtlik, kui ta satub kehasse sissehingamise või neelamise käigus, sest lähikoed nagu kops või kõhu sisekoed võivad saada suure kiirgusdoosi. Beetakiirgus tavaliselt ei tungi naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3
Gammakiirguse summutamiseks kasutatakse paksu betoonseina, terase- või seatinakihti või püütakse olla kiirgusallikast võimalikult kaugel Alfakiirgus võib siiski olla ohtlik, kui ta satub kehasse sissehingamise või neelamise käigus, sest lähikoed nagu kops või kõhu sisekoed võivad saada suure kiirgusdoosi. Beetakiirgus tavaliselt ei tungi naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3
Energiat võib vabaneda ka keemiliste reaktsioonide käigus. 27 VALGUSALLIKAD TEHISLIKUD LOODUSLIKUD (inimese leiutatud) • Enamik esemeid on valguse peegeldajad, mitte kiirgajad. Nende hulka kuuluvad ka planeedid ja nende looduslikud kaaslased ehk kuud. Ka meie planeedi ainuke looduslik kaaslane Kuu ja kõik tehiskaaslased on nähtavad ainult siis, kui meie silma satub nende pinnalt peegeldunud päikesevalgust. ? Küsimusi ja ülesandeid 1. Milliseid soojuslikke ja mittesoojuslikke valgusallikaid sa oled kasutanud? 2
[] Beetakiirgus () Moodustavad elektronid, mis eralduvad ebastabiilsest tuumast. Beetaosakesed on alfaosakestest tunduvalt väiksemad ja võivad tungida sügavamale materjalidesse või kudedesse. Beetakiirgus neeldub plastikus, klassis või metallikihis täielikult. Üldjuhul ei tungi see ka naha pealispinnast sügavamale, kuid ulatuslikuma kokkupuutega suure energiaga beetakiirgajatega võib põhjustada nahal põletusi. Samuti võivad sellised kiirgajad ohtlikuks osutuda, kui nad satuvad kehasse sissehingamise või neelamise käigus. [] Gammakiirgus () Moodustavad väga kõrge energiaga footonid (teatud elektromagnetiline kiirgus nagu valgu), mis eralduvad ebastabiilsest tuumast ja samal ajal võib kiirata ka beetaosakesi. Gammakiirgus põhjustab ainet läbides, eelkõige kokkupuutumisel elektronidega, aatomite ionisatsiooni. Kiirgus on suure läbimisvõimega ja ainult väga paks tihe aine kiht nagu näiteks teras või plii
kinnastatud käsi, poorne kumm). Kõige suurem pluss on sellist tüüpi ekraanide puhul võimalus teada saada mitte ainult puutepunkti koordinaadid, aga ka puutejõu pinnalainete absorbeerimise tase sõltub rõhu suurusest puutepunktis (ekraan ei deformeeru puudutamise ajal). Selline ekraan on väga läbipaistev, kuna valgustus läheb läbi klaasi, mis ei sisalda resistiivset ega juhtivat katet. Mõnel juhul klaasi üldse ei kasutatagi, et vältida peegeldusi. Selle asemel kinnitatakse kiirgajad, vastuvõtjad ja peegeldajad otse ekraani peale. Nende ekraanide konstruktsioon on väga keeruline, aga need on üsna vastupidavad. Näiteks teatasid Ameerika firma Tyco Electronics ja Taiwani firma GeneralTouch, et need ekraanid peavad vastu kuni 50 mln puudutust ühes punktis see ületab viietraadilise resistiivse ekraani ressursi. PEK-ekraane kasutatakse enamasti mänguautomaatides, turvatud infosüsteemides ja haridusasutustes. PEK-ekraane on saadaval tavalise 3 mm-se paksuse ja
4. Bioloogiline toime ja rakendused meditsiinis. Oma ioniseeruva toime tõttu radioaktiivsus kahjustab elavaid organisme. DNA (sellest edaspidi) kahjustused põhjustavad mutatsioone , mis viivad kasvajate ja sünnidefektide tekkele. Radioaktiivsuse toime elavale sõltub doosi suurusest ja sagedusest, radiatsiooni tüübist ja tema allika asukohast (kas keha sees või väljas). Välise emisiooni puhul on kõiege ohtlikumad kiired, organismisisese emissiooni puhul on kõige ohtlikumad kiirgajad. Looduses esineb paratamatult radioaktiivsuse foon (nn. looduslik foon), mille peamiseks põhjustajaks on radoon massiarvuga 222, mis moodustub kivimeis ja maapinnas uraan-238 lagunemisel. Summaarne looduslik foon on ca 360 mrem, mis on inimesele kahjutu (lubatav norm 0,5-5 rem´i aastas). Meditsiinis kasutatakse radioaktiivsust kasvajate ravis, haiguste diagnoosimisel ja kudede pildistamisel (röntgenuurigud ja tomograafia). Meditsiinis vajalikud lühikese elueaga
kinnastatud käsi, poorne kumm). Kõige suurem pluss on sellist tüüpi ekraanide puhul võimalus teada saada mitte ainult puutepunkti koordinaadid, aga ka puutejõu pinnalainete absorbeerimise tase sõltub rõhu suurusest puutepunktis (ekraan ei deformeeru puudutamise ajal). Selline ekraan on väga läbipaistev, kuna valgustus läheb läbi klaasi, mis ei sisalda resistiivset ega juhtivat katet. Mõnel juhul klaasi üldse ei kasutatagi, et vältida peegeldusi. Selle asemel kinnitatakse kiirgajad, vastuvõtjad ja peegeldajad otse ekraani peale. Nende ekraanide konstruktsioon on väga keeruline, aga need on üsna vastupidavad. Näiteks teatasid Ameerika firma Tyco Electronics ja Taiwani firma GeneralTouch, et need ekraanid peavad vastu kuni 50 mln puudutust ühes punktis see ületab viietraadilise resistiivse ekraani ressursi. PEK-ekraane kasutatakse enamasti mänguautomaatides, turvatud infosüsteemides ja haridusasutustes
annaabi.ee 
