Raskusjõud jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehasid, Kehakaal jõud, millega keha mõjutab enda alust pinda või riputusvahendit, tähis P, ühik puudub, ühtlaselt liikudes , Hõõrdejõud vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mõjub kehade vahel piki nende kokkupuutepinda, (F on rõhumispiirkond, ühikut pole), , Elastsusjõud tekib kehade deformeerumisel. Suund on alati vastupidine deformeeriva jõuga. Arvväärtus võrdub deformeeriva jõuga, (x on pikenemine/lühenemine, ühik meeter) (k on jäikus, ühik on N/m) Gravitatsioonijõud mõjub kogu universumi kõikide kehade vahel, kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, , , , r on kehade vaheline kaugus, Raskuskiirendus vaba langemise kiirendus, tähis g, , , I seadus määratleb paigalseisu ja ühtlase liikumise: Keha seisab paigal ja/või liigub ühteaegselt sirgjooneliselt kui talle jõud ei mõju või talle mõjuvad jõud kompenseerivalt. Nt.: raamat laual, langevarjur, laev...
Tähendab, et jõu järgi saab keha otsida. Kui on keha siis on ka jõud. 132. 133. III aksioom. Mõju ja vastumõju seadus 134. Kaks masspunkti mõjuvad teineteisele jõududega, mis on moodulilt võrdsed ja suunalt vastupidised, nende mõjusirged kattuvad. 135. Jõudude mõju sõltumatuse seadus 136. IV aksioom 137. Kiirendus, mille punktmass saab mitme jõu üheaegsel mõjumisel, on võrdne geomeetrilise summaga kiirendustest, mille punkt saab iga üksiku jõu mõjul eraldi. 138. See on aksioom, mille lisas Newtoni kolmele seadusele (aksioomile) hiljem Lagrange ja kannab seetõttu Lagrange'i nime. 139. 140. 141. Konservatiivsed jõud 142. Konservatiivne jõud-töö on null. Dissipatiivne jõud-töö on nullist erinev. Vaatame keha liikumist kinnisel trajektooril jõuväljas. 143. Dissipatiivsed jõud 144
Vabaks langemiseks nimetatakse kehade langemist vaakumis ehk õhutühjas ruumis. Vaakumis puudub õhutakistus, mistõttu kehad langevad Maa külgetõmbe toimel õhutühjas ruumis ühesuguse kiirendusega. Vaba langemine on ühtlaselt muutuv liikumine ja siin kiirendus ei sõltu ei keha massist, materjalist ega kujust. Maa külgetõmbejõud ehk raskusjõud tõmbab kõiki kehasid enda poole samatugeva jõuga. Et eristada vaba langemist teistest kiirendustest, siis vaba langemise kiirendust kutsutakse raskuskiirenduseks ja seda tähistatakse tähe a asemel tähega g ning see on suunatud alati alla Maa keskpunkti poole. Raskuskiirendus sõltub taevakeha poolt tekitatud raskusjõust ning keha asukohast taevakeha pinna suhtes. Seega, mida kõrgemal asub keha taevakeha pinnast, seda väiksem on raskuskiirenduse väärtus. Samuti oleneb g väärtus laiuskraadist: Maapinna lähedal ekvaatoril on see 9,78 m/s 2, poolustel 9,83 m/s2.
Merevee liikumise põhivõrrandid.Merevee liikumise põhivõrrandite saamiseks kasutame hüdromehaanika kursuses tuletatud Navier-Stokes'i võrrandeid. du 1 p 2u 2u 2u =X- + 2 + 2 + 2 , dt x x y z dv 1 p 2 v 2 v 2v =Y - + 2 + 2 + 2 , dt y x y z (7.1) dw 1 p 2 w 2 w 2 w =Z - + 2 + 2 + 2 . dt z x y z Massijõudude kiirendustest ( X , Y , Z ) võetakse liikumiste kirjeldamisel ookeanis tavaliselt arvesse raskuskiirendus ja Coriolise kiirendus. Kui x - ja y - telg suunata horisontaaltasandil vastavalt itta ja põhja ning z - telg vertikaalselt alla, siis avaldub raskuskiirendus kui ( 0,0, g ) . Coriolise kiirendus arvestab valitud taustsüsteemi mitteinertsiaalsust, s.t. seda, et koordinaatteljestik on seotud pöörleva Maaga. Coriolise kiirendus avaldub vektorkorrutisena
vastupidised, nende mõjusirged kattuvad. F1 = F2 ning F1=- F2 Seejuures tuleb silmas pidada seda, et need jõud on rakendatud erinevatele kehadele 4. Sõnastada dünaamika IV aksioom. Kelle nime see aksioom kannab? IV aksioom. Jõudude mõju sõltumatuse seadus. See on aksioom, mille lisas Newtoni kolmele seadusele (aksioomile) hiljem Lagrange ja kannab seetõttu Lagrange'i nime. Kiirendus, mille punktmass saab mitme jõu üheaegsel mõjumisel, on võrdne geomeetrilise summaga kiirendustest, mille punkt saab iga üksiku jõu mõjul eraldi. punktile mõjuvad jõud moodustavad alati koonduva jõusüsteemi ja koonduval jõusüsteemil on resultant 5. Mida nimetatakse punkti dünaamika esimeseks ja teiseks põhiülesandeks? 1. põhiülesanne: antud on punkti liikumine, leida tuleb punktile mõjuva jõu. 2. põhiülesanne: antud on kõik punktile mõjuvad jõud, määrata tuleb punkti liikumine (tavaliselt tema liikumise seadus).
F1 = F2 ning F1 = -F2 . Newtoni III seadus kehtib sõltumatult sellest, kas teineteisele mõjuvad kehad puutuvad kokku või mitte, kas nad seisavad paigal või liiguvad. 4. IV aksioom. Jõudude mõju sõltumatuse seadus. See on aksioom, mille lisas Newtoni kolmele seadusele (aksioomile) hiljem Lagrange ja kannab seetõttu Lagrange'i nime. Kiirendus, mille punktmass saab mitme jõu üheaegsel mõjumisel, on võrdne geomeetrilise summaga kiirendustest, mille punkt saab iga üksiku jõu mõjul eraldi. Mõjugu punktmassile jõud F1 , F2 ,..., FN . Siis IV aksioomi põhjal a = a1 + a 2 + ... + a N (2.7) kus ma1 = F1 , ma2 = F2 , ... , ma N = FN . (2.8) Korrutame võrrandi (2.7) mõlemaid
Punkt E on nööri mingi punkt K ja K1 vahel. Punktide K ja K1 tangentsiaalkiirendused on moodulilt võrdsed, ning seejuures võrdsed nööri punkti E kiirendusega aE, kuna nendevaheline nöör ei veni. See tähendab, et a K 1 = a K = a E . Kõik joonisel kujutatud kiirendused on vastavate punktide puutekiirendused ja seosed nende vahel on täiesti analoogilised vastavate punktide kiirustevaheliste seostega. Seetõttu on ka joonisel 4.2 kiirendustest tekkivad kolmnurgad täiesti analoogilised vastavate kolmnurkadega kiiruste puhul. Kui näiteks kiiruste puhul kaksikplokis 2 sarnastest kolmnurkadest v v 2 = K = 1 R r siis analoogiliselt kiirenduste korral a E a1 2 =
Kirjutada ka valem. Punktmassi kiirendus on mõjuva jõuga võrdeline ja samasuunaline, võrde-teguriks on punkti mass. F = ma 195. Sõnastada dünaamika III aksioom. Kaks masspunkti mõjuvad teineteisele jõududega, mis on moodulilt võrdsed ja suunalt vastupidised, nende mõjusirged kattuvad. 196. Sõnastada dünaamika IV aksioom. Kelle nime see aksioom kannab? Kiirendus, mille punktmass saab mitme jõu üheaegsel mõjumisel, on võrdne geomeetrilise summaga kiirendustest, mille punkt saab iga üksiku jõu mõjul eraldi. lagrange 197. Mida nimetatakse punkti dünaamika esimeseks ja teiseks põhiülesandeks? 1. põhiülesanne: antud on punkti liikumine, leida tuleb punktile mõjuv jõud. 2. põhiülesanne: antud on kõik punktile mõjuvad jõud, määrata tuleb punkti liikumine (tavaliselt tema liikumise seadus). 25 198
annaabi.ee 
