valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente (Vikipeedia, 2014). Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev, näiteks inimese rinnapiim on võrreldes lehmapiimaga vesine ja suhkrurikas, seevastu lehma piimas on vähem suhkruid ja enam valku. Süsivesikud on piimas eranditult suhkrutena, neist tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur (Vikipeedia, 2014). Normaalne piim on nõrgalt happeline (Kiiman, 2011). 1.2. Piima teke Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvate keerukate biokeemiliste protsesside tagajärjel toimuvat piima moodustumist nimetatakse piimasekretsiooniks. Piima moodustamisel on roll kogu organismil, näiteks globuliinist ja vabadest aminohapetest saab piimavalgu. On ka valke mis kanduvad keemiliste muutusteta verest piima
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Lüpsmine. Masinlüpsile esitatavad nõuded Referaat õppeaines: "Veisekasvatus" LPT bakalaureuseõppe 2. õ.a. üliõpilane: " 14 " aprill 2008. a .........................Enika Hommuk Juhendaja: "....." .............. 2008. a ..................... Heli Kiiman Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................lk 3 1. Lüpsmine ..............................................................................................................lk 4 1. 1. Ettevalmistused lüpsiks.........................................................................................
02.05.2012 Pühvlite piima-ja lihajõudlus Kedy Sünter Heli Kiiman Loomakasvatus II Tartu 2012 Sisukord Lk 3. Sissejuhatus 5. Lihajõudlus 5. Piimajõudlus 5. Pühvli piim 6. Piirangud pühvlipiima tootmisesl Page 1 02.05.2012 7. Aretus 7. Tänapäeva avastused pühvli tootlikuses 8. Kokkuvõte 10
Eesti maaülikool Loomakasvatusinstituut Kursusetöö veisekasvatuses Lihatõud Koostaja: Kaja Tuisk Juhendaja: Heli Kiiman Tartu 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Sõna ,,cattle" tuleb vanast prantsuse sõnast, mis tähendab omamist. Arvatakse, et esimesed veise kodustamised olid Euroopas ja Aasias kiviajal. Tänapäeva veised said alguse kõik ühest esivanemast, kelleks oli tarvas. Arvatakse, et viimane tarvas tapeti Poola aladel 1627aastal. Ajaloolises tagasivaates peeti veiseid alguses tööloomade ja sõnnikutootjatena, et tõsta