SELGITA.. 8. MIS ON ÜLIJUHT JA KUS NEID KASUTATAKSE? Ülijuht on juht, millel puudub takistus. 9. ALALISVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS. TÄHIS JA ÜHIK. (1 ÜLESANNE) TÖÖ: Elektrivälja tööd lanegukandjate suuantud liikumise tagamisel nimetaatakse sageli ka elektrivoolu tööks. Tähiseks on A jaühikuks J.. Valem = A=Nt ja A=Uit v voolumõõtja. VÕIMSUS: Ajaühikus tehtav töö. Tähiseks N ja ühikuks W ja hobujõud. Valem=N=A/t 10. MIKS ELEKTRIMOOTORID KINNI KIILUDES LÄBI PÕLEVAD? 11. MIS ON KÕRVALJÕUD VOOLUAKKIKAS? Kõrvaljõud on mittelektrilised jõud. Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelekrtilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Näiteks keemilised vooluallikad, töö=elektromotoorjõud, pinge. 12. MIS TEKITAB ELEKTRIVOOLU R-VÄLJA? 13. MIS ON ELEKTROMOTOORJÕUD? TÄHIS JA ÜHIK. Elektromotoorjõud on jõud, mis näitab kui palju ülde vooluakkikas tööd teha võiks. Tähiseks on suur E ja ühikuks volt V 14
ma teeks puust hobuse, mis ei hirnu heinusida ega karju kaerasida; hirnub selga istujaid, karjub selga karjujaid *** Peremies, peremehike, perenaene, naesukene, pane mulle leivakotti, hobusele kaerakotti siis mina tien nied teopäevad , aitan abivaimupäevad, peastan ka korranädala. *** Head olid härjad, suured härjad, lähvad kiiludes külasse, vagu aades vainiulle. Head olid härjad , suured härjad, veel enam härjad vedasid: sada sülda sangaleppa, tuhat sülda turdapuida. *** ELAMUD Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rahetoast ja rehealusest. Katused olid valmistatud roost või õlgedest, laastukatused tulid hiljem. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid
peale peenem (enamasti 4/8), kiilub jämedama kinni. ·2 kordne pindamine - Traditsiooniline pindamise tüüp, kus kaks killustikupuistet 12/16 ja 4/8 seotakse kahe sideaine kihiga kokku. 1 ¼ kordne pindamine - 1- kordse pindamise erandlik variant. Rattajälge puistatakse jämedam fraktsioon (12/16 või 8/12) ja mujale osale peenem (8/12, 4/8 või 2/4). ·2 ½ kordne pindamine - Tekib paksem ja tugevam pindamiskiht kus 12/16 ja 4/8 killustikuga kiiludes parandatakse alus ja III kihiga 8/12 või 4/8 pinnatakse peale vajalik kulumiskiht. ·Tuleb jälgida valamise kvaliteeti, sideaine peab olema vastav projektile, peab sõitma teekattele märgitud orientiiride järgi võimalikult sirgelt, peab jälgima killustikulaoturit, kui see seisab siis peab teda järgi ootama, lõpetama valamise õigel ajal. ·Gudronaatorile tuleb järgneda kohe, Puistamisnorm peab olema vastav projektile, Paanide
ebatasasustega deformeeruv asfaltkate raske liikluse korral või põlevkivituhkbetoon kate. Vähendab oluliselt sadevete pääsu katendisse ja muldkehasse, suurendades sellega vähesel määral ka tee kandevõimet. -Ühe kordse pindamise erandlik variant. Rattajälge puistatakse jämendam fraktsioon (12/16 või 8/12) ja mujale peenem (8/12 või 2/4) 46) 2½ kordne pindamine tekib paksem ja tugevam pindamiskiht, kus 12/16 ja 4/8 killustikuga kiiludes parandatakse alus ja III kihiga 8/12 või 4/8 pinnatakse peale vajalik kiilumiskiht. Väga lagunenud katete pindamiseks kus on all tolmuvaba kõva kate sobib pehmete kruusateede tolmuvabaks muutmisel 47) pideval peab jälgima valamise kvaliteeti . Gudronaator sõidab tee kattele märgitud või olemas olevate orjentiiride järgi, võimalikult sirgelt. - valamise peab lõpetama täpselt õigel ajal soovitatavalt paberile, et oleks hea järgmist paani jätkata
Vend) ja aluspõhjast (Kambrium-Devon) pinnakatteni (Pleistotseen-Holotseen). Sügavamad ja vanimad savilasundid: Vanim savilasund Eestis, kui jätta arvestamata lünklik Proterosoilise murenemiskoorik aluskorrakivimitel (nende kvaliteetsete savide - kaoliniiti kuni 95% kogu savimineraalidest (70% kogu kivimitest) ning lasumissügavus >150 m, mistõttu tootmine pole tasuv), on Vendi Kotlini kihistu hallide peenkihitatud savide lasund. Eestisse puutub ta vaid servapidi, kiiludes välja Tapa-Tartu joonel. Narva-Jõhvi-Vasknarva kolmnurgas ulatub suurim paksus siiski 50- 60 meetrini. Paraku jäävad needki savid kaevandamiseks kättesaamatusse sügavusse (kuni 200 m). Savi ise on homogeense illiitse koostisega nn. laminariitsavid, mis on kergesti sulavad ning lühikese paakumisintervalliga, sobides vaid ehituskeraamika tootmiseks. Ka Voronka kihistu savid, mis on kaoliniitsed (kuni 90% savifraktsioonist), pole oma lasuvussügavuse tõttu kasutatavad. Savi liigid
2.3.3. Põrandalaudade paigaldamine. Põrandalaudadena kasutatakse männi laudu, mis on Eestis enim kasutatud. Laua suurus: 95x33. Kinnitatakse lihtnaeltega, mille suurus on 75x28. Pika suunurlauaga kontrollitakse alustarindite sirgust. Sirgust mõõdetakse mitmes suunas. Väiksed kõrgemad kohad taladel või laakidel võib hõlpsasti tasandada käsi- või mehhaanilise käsihöövliga. Suuremaid nõgusid võib parandada kas täitmisega või aluspuid ülespoole kiiludes. Kontrollitakse ka alustarindi seisundit ja parandatakse võimalikud vead. 17 Mõõdetakse välja põranda keskjoon. Samas kontrollitakse rist- ja külgmõõtmetega, kas ruum on ristkülik, võrgusilmakujuline või kiiljas. Juhul kui ruum on kiiljas või võrgusilmakujuline, hööveldatakse esimene laud niiviisi, et selle esiserv tuleb vastasseina suunaline
annaabi.ee 
