16 Seemnejooksik Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - + Harpalus Coleoptera pubescens 17 Kimalane Kiletiivalised 28.06.2010 Oidrema - + Bombus Hymenoptera aknalaud 18 Viistäpp Mardikalised 15.07.2010 Oidrema Oder + Lepatriinu Coleoptera viljapõld Coccinella quinquepunctat a 19 Kiilassilm Võrktiivalised 15.07.2010 Oidrema - + Chrysoperla Neuroptera aknalaud carnea 20 Kõrvahark Nahktiivalised 15.06.2010 Raja tn - + Forficula Dermaptera auricularia * Kahjustav staadium: + kahjustab või on kasulik valmikustaadiumis o kahjustab või on kasulik vastsestaadiumis Kogu koostaja: Martin Erismaa 19.08.2010
muutu. Munad munetakse üksikult või hulgakaupa toidutaimele, maapinnale, pinnasesse, koorepragudesse või mujale, vahel kaetakse nad emasputuka poolt kaitseks kehakarvadega või ümbritsetakse mullaosakestest või muust materjalist kookoniga. Mõne liigi emased jäävad munade juurde ja hoolitsevad nende eest, mõned kannavad munapakikest isegi endaga kaasas. Munade arengu kiirus sõltub Kiilassilm muneb oma eelkõige temperatuurist ja niiskusest. munad varrekese otsa Kuna putukavastsed nagu ka täiskasvanud putukad on kaetud jäiga ja mitteveniva kitiinist kestaga, ei saa nad kasvada pidevalt. Seetõttu peavad nad aeg-ajalt kestuma. Kestumisel heidetakse ära vana kitsaksjäänud kitiinkest, mille all on juba valmis kujunenud uus. Uus kest on esialgu pehme ning enne selle kõvenemist saab vastne kasvada
Suve lõpul emane talvituma, teised surevad. Talvituvad mullas või lehekihi all, puujuurte vahel jm. Oluline punase ristiku, aedoa, vaarikate, sõstade jm tolmeldaja. Pistmis-imemissuised. Vastseid toidavad töömesilased õienektariga. Koonulised. Koonuline haukamissuised, munad munetakse pinnasesse. Vastsed elavad pinnases ja toituvad surnud putukatest. Valmikud toituvad surnud ja surevatest putukatest jt. selgrootutest. Võrktiivalised. Kiilassilm munad munetakse lehtede alumisele küljele. Valmik toitub mesinestest, õienektarist ja tolmust. Vastsed röövtoidulised, haukamissuised. Toiduks lehetäid ja lehekirbud. Talvitub valmikuna hoonetes, 2-3 põlvkonda. Mardikalised. Jooksiklased. Põlluliivikas haukamissuised, valmikud toituvad väiksematest putukatest. Vastsed elavad pinnases, toituvad sipelgatest jt putukatest. Talvitub noormardikas.
Neil esinevad haukamissuised, pikad tundlad ja suured silmad. Vastsed on eluviisidelt mitmesugused. Enamik nendest on maismaal tegutsevad röövtoidulised vormid. Kõikidel vastsetel on ülalõuad pikenenud ja moodustavad seest õõnsad imitangid. Nende abil haaratakse ohver ja imetakse tühjaks. Liikide arv: 5000, Eestis 40 Kirjandus: - Sugukond kiilassilmlased Chrysopidae. Niitjate tundlatega õrnad, sageli rohekad, helkivate silmadega putukad. Toituvad lehetäidest. Tavalisemad on harilik kiilassilm Chrysopa vulgaris. Sugukond suitsvõrklased Sisyridae. Väikesed pruunikad, ümardunud tiibadega putukad. Vastsed elavad vees ja toituvad magevee käsnadest. Tavalisem liik suitsvõrklane Sisyra fuscata. Sugukond sipelgakiillased Myrmeleonidae. Suhteliselt suured (2-170 mm), valmikud veidi kiile meenutavad, putukad. Vastsed elavad liivastel aladel kuiva liiva sisse ehitatud lehtrites. Lehtrid on vajalikud sipelgate püüdmiseks. Tugevate lõugadega vastne
annaabi.ee 
