Tavalise eestlase pühapäev Ühe lihtsa tavalise eestlase pühapäev oleneb paljustki sellest, mis amet tal on, mis ta eelmisel õhtul tegi ja kui kade või laisk ta on. Kui rääkida keskmisest eestlasest ehk siis eestlastest üleüldse, pole see mees või naine pühapäeviti tööl. Ta on justkui kontorirott, kes valvab argipäeviti kaheksast viieni kontoriakna vaadet. Vahel muidugi kiikab arvuti ekraani, et kontrollida, mis Õhtuleht ja Postimees Online teatavad. Kuid selles kirjatükis keskendume kolme lihtsa eestlase suvisele pühapäevale. Need on Valja, Tõnu ja Kati. Valja pole küll sünnipärane eestlane, ta oli kõigest üheaastane, kui ta vanematega siia toodi, aga mujal pole ta kunagi elanud. Ta on kuuekümne nelja aastane, kolmekordne ema, peagi viiekordne vanaema ja elab Jõgevamaal ühes väikses metsaveerel asuvas külas. Oma
PSÜHHOOTILINE HÄIRE Tartu 2009 Situatsioon 31-aastane meespatsient tunnistab, et on viimase aasta jooksul iganädalaselt amfetamiini kasutanud. Mõnikord on kasutanud ka ecstasyt ja kokaiini. Amfetamiini kasutamist põhjendab ta energia ja uudsete ideede saamise vajadusega erialase töö jaoks. Patsient töötab turundusspetsialistina. Vestluse ajal on patsient rahutu, ei suuda keskenduda, jääb aeg-ajalt kuulatama ja kiikab iga natukese aja tagant aknast välja. On veendumusel, et teda võidakse konkurentide poolt tappa. Väidab, et nägi teda tappa soovivaid meesterahvaid ka osakonda saabudes. Käesoleval hetkel arvab ta neid viibivat haigla kõrval asuvas pargis. Arutlus Situatsioonist tuleb välja, et patsiendil on tekkinud sõltuvus amfetamiinist. Patsiendi sõnul on amfetamiin talle pigem abiks kui kahjuks. Samas on patsient kaotanud meelerahu ja on kogu aeg valvel
suunata õigetele asjadele – tuleb koostada ostunimekiri ja osta vaid seal kirjas olevaid asju. Ilma nimekirjata kipuvad asjad ka kiiremini ununema, ehk on seegi seotud töömälu hõivatusega teiste stiimulite poolt. Samas sõltub see kindlasti ka mälu treenitusest. Parraleele võib tuua ka teiste valdkondadega. Kõige rohkem on uuritud alkoholi ja tubakatoodete tarbimist, kuid probleemiks on muutumas ka interneti liigne kasutamine. Igaüks võib ise mõelda, kui palju ta kiikab koolitöö kõrvalt facebooki või avastab, et on pikemat aega tegelenud millegi kõrvalisega. Kuna töö kirjutatakse enamasti arvutis on ju segajad meile äärmiselt lihtsasti kättesaadavad. Seega mis võiks sel puhul aidata? Analoogselt võiksid olla mingid selged piirid (nt selle kellani tegelen ainult koolitööga) ja muidugi on oluline segajate vähendamine (nt kui olen facebooki sisse logitud ja keegi hakkab rääkima, on
ahelstruktuur või ka üsnagi pikk narratiiv, kasvõi nt. järgmine: · Mees vaatab aknast välja ja näeb õudusega: tema koer väntsutab õues midagi, mis on karvane ja tolmune ja pulstis ja näeb välja täpselt nagu naabrimehe küülik, ja see küülik näib olevat täiesti surnud. Mees jookseb õue, rabab koera käest küüliku, paneb kuhugi peitu ja õhtul, kui on pime, hiilib naabrimehe hoovi küülikupuuride juurde ja pistab surnud küüliku ühte tühja puuri. Järgmisel hommikul mees kiikab üle plangu naabrimehe hoovi, et mis värk on. Ja mis ta näeb -- naabrimees kükitab just SELLE küülikupuuri juures ja hoiab pead kahe käega kinni. Mees läheb areldi naabrimehe juurde, teretab ja küsib: "Mis sa siin teed?" Naabrimees ütleb: "Ma mõtlen." -- "Ja mille üle sa mõtled?" -- "Ma mõtlen selle üle, et üleeile see küülik suri mul maha ja eile hommikul ma matsin ta maha -- ja nüüd on ta surnust üles tõusnud, oma puuri tagasi tulnud ja siin uuesti maha surnud..
See meeleolukas stseen kaardim�ngust on loodud meisterlikult, kaasates v�ga mitmekesise karakterite koosluse, mis muudab pildi d�naamiliseks ja elavaks suhtluskeskkonnaks. Teos on veenev kirjeldus ajastu elulaadist, mis l�hemal vaatlusel dokumenteerib nii m�negi inimlikult koomilise momendi. Vaatamata seltskondlikule m�ngulisele seotusele on igal selle teose tegelasel olukorras oma s�ltumatu roll, osa Herpi antud narratiivis � kes seisab akna all, kes siseneb uksest, kes kiikab selja tagant m�ngijate kaarte. Teose puhul paelub selle �ksikliikmete isikup�rane individuaalsus, kus iga figuur ometi teisega ideaalselt kombineerub, luues paeluva terviku. Kunstniku kompositsioonidele on tunnuslikud teatud elemendid, t�nu millele on van Herpi t��d kergesti �ratuntavad: hea n�ide sellest on koerte ja kasside kujutamine, tavaliselt stseeni alumistes nurkades, mida paljud eksperdid peavad kunstniku signatuuriks
annaabi.ee 
