kevadist pööripäeva. Tuppa toodi puulaaste, et suvel palju linnupesi leida. Arvati, et kui ema toidab last rinnapiimaga kolmel järjestikusel suurel neljapäeval või reedel, siis saab sellest lapsest nõid. Vaiksel laupäeval oldi vagusi, pidutsemiseks läks rõõmsal pühapäeval. Kõige levinumaks kombeks oli eestlastel sel päeval kiikumine. Alates 18. Sajandist levis munade värvimine ja kinkimine. Neiud võtsid kiigele minnes kaasa värvitud mune, et neid noormeestele kiigutamise eest kinkida. JÜRIPÄEV, 23. APRILL Põllumehe tähtpäev. Kari lasti välja ja alustati künnitöid, teenistusse astusid suveks palgatud abilised. Tegemist oli uue tööaasta algusega. Jüripäeva nimi tuleb rüütlite kaitsepühaku, lohetapja Püha Georgiose ehk Jüri nimest. Püha Jüri oli ka karja ja hobuste kaitsja. Mõnel pool usuti, et jüri käsutab hunte, ning seetõttu nimetati hunte Püha Jüri kutsikateks.
Enamasti laulis üks koor, mõnikord (eriti Põhja-Eestis) vaheldumisi ka kaks koori, teine teisel kiigelaual oma eeslauljaga. Vahel aitasid laulule kaasa vanemad inimesed. Nõnda oli kiigeplats koht, kus laule õpiti ja õpetati. Kiigele sobisid pikemad laulud, neis kõneldi kiikumisest ja neidude elust. Et Lõuna- Eestis algas kiikumine lihavõttepühadel, siis lauldi ka pühademunadest, mida kingiti poistele kiigutamise eest. Lüürilised laulud Lüürilised laulud kirjeldavad tavaliselt inimese mõtteid, meeleolusid ja mälestusi. Nendes nimetatakse mõnikord nähtud asju ja sündmusi, tegevust pikemalt arendamata. Lüürika kohta võib öelda, et need olid inimese elust ja olust kõnelevad laulud. Mitmed lüürilised laulud on välja kujunenud hiljem kui teised regilaulud ning neid lauldi enamasti uuematel regiviisidel. 18. sajandil hakkas tekkima ning 19
kes suudab kiike kõrgemale ajada. Ilma lauluta kiigel ei oldudki. Enamasti laulis üks koor, mõnikord (eriti Põhja-Eestis) vaheldumisi ka kaks koori, teine teisel kiigelaual oma eeslauljaga. Vahel aitasid laulule kaasa vanemad inimesed. Nõnda oli kiigeplats koht, kus laule õpiti ja õpetati. Kiigele sobisid pikemad laulud, neis kõneldi kiikumisest ja neidude elust. Et Lõuna-Eestis algas kiikumine lihavõttepühadel, siis lauldi ka pühademunadest, mida kingiti poistele kiigutamise eest. Põhja-Eesti kiigeviise iseloomustavad lõpuhelide venituste ning omapäraste kaunistustega viisid (kiigetoon), mis on välja kujunenud laulmist ja kiige liikumise rütmi kooskõlastades. Vanematel helisalvestustel võib kuulda erilist tämbrit, mis oli tingitud hääle moodustamise ja võimendamise viisist, et laul kostaks väljas kaugele. Põhja-Eesti mitmes piirkonnas on ka uuemaid, kaherealisi tantsulise iseloomuga kiigeviise.
Häälitseb: kisa, kudrutab, Kontrollib silma Värvitaju, Nauding Keskendub pilguga näole, ruigab/ mühatab muskleid, visuaalne ja Distress naeratab näo puhul, võib tõstab/liigutab pead oraalne uurimine naeratus näol rahuneda kiigutamise kõhuli olles peale 4 – 6 kuud Toitmine 3 Häälitseb: muliseb/ Motoorne võimekus: Lokaliseerib helisid Naudib kaisutamist, Tunneb ema ära
annaabi.ee 
