mujalt. Tulehakatist korjatakse metsa alt. Saare lääneosa on madal ja kivine, idaosas vahelduvad rannavallid ja liivaluited. Rohkesti leidub rändrahne. Huviväärsustest on vaadata lõunarannas asuv, 1848. a. ehitatud Laurentiuse kabel ja külakalmistu ning idarannas Vanakabeli neemest lõunas aurikul "Eesti Rand" hukkunute kalmistu. Veel on võimalik käia tuletornis ja "Punase kivi" juures, mis on saare suurim rändrahn. Ülesaare neemel asub telkimise, lõkke- ja kiigeplats. Seal korraldatakse pidusid ja ka näiteks jaanipäeva. PILDID
Tekstid olid tihtipeale üsna lühikesed ja loitsulise iseloomuga. Mõnedes pikemates lauludes kõneldi vastlapoisist, lina eluloost, võrreldi oma ja naabrite lina. Kiigelaulud. Kiigel, mis ehitati küla ühismaale noorte kooskäimiskohale, ilma lauluta ei oldudki. Enamasti laulis üks koor, mõnikord (eriti Põhja-Eestis) vaheldumisi ka kaks koori, teine teisel kiigelaual oma eeslauljaga. Vahel aitasid laulule kaasa vanemad inimesed. Nõnda oli kiigeplats koht, kus laule õpiti ja õpetati. Kiigele sobisid pikemad laulud, neis kõneldi kiikumisest ja neidude elust. Et Lõuna- Eestis algas kiikumine lihavõttepühadel, siis lauldi ka pühademunadest, mida kingiti poistele kiigutamise eest. Lüürilised laulud Lüürilised laulud kirjeldavad tavaliselt inimese mõtteid, meeleolusid ja mälestusi. Nendes nimetatakse mõnikord nähtud asju ja sündmusi, tegevust pikemalt arendamata.
4 aastaseid õpetatakse ka juba haakide ja paeltega võimalikult ise toime tulema.Lapsed tulevad ilusti toime, kuid väiksemad(2-3 aastased lapsed vajavad rohkem õpetaja abi. 5.aastased lapsed peavad suutma juba riietuda ilma aega viitmata. 6-7aastsed lapsed peavad oskama kanda hoolt oma riiete eest ja tulevad toime kiirelt ja iseseisvalt riieumisega. Väljas viibimine Õueala on lastel varustatud järgmiste mänguvahenditega: liivakast, turnimisredel, ronimispool, kiigeplats, nukumaja.(eale vastavate mänguvahenditega. Lastel on paika pandud (kujutletav) piir, millest nad väljuda ei tohi. Väiksemad mänguasjad ja kiiged on pandud panipaika ja need annab lastele õpetaja. Üldiselt väiksemad lapsed väljaspool lasteasutust jalutamas ei käi, kui siis ainult erandjuhtudel.4-6 aastaste (keskmise rühma) jalutuskäik võib kesta 15-20 minutit, kuue ja seitsme aastastel 20-50 minutit. Uni Magamisruum on eraldi mänguruumist. Igal lapsel on kindel magamiskoht ja
Selle kõrvale rajati tasasem tantsuplats (tsõõriplats) ning jäeti ruumi jaanitule jaoks. Peamised kiikujad olid tüdrukud. Poiste ülesanne oli teha kiik ja kiigutada. Vahel asusid poisidki kiikuma ja võistlema, kes suudab kiike kõrgemale ajada. Ilma lauluta kiigel ei oldudki. Enamasti laulis üks koor, mõnikord (eriti Põhja-Eestis) vaheldumisi ka kaks koori, teine teisel kiigelaual oma eeslauljaga. Vahel aitasid laulule kaasa vanemad inimesed. Nõnda oli kiigeplats koht, kus laule õpiti ja õpetati. Kiigele sobisid pikemad laulud, neis kõneldi kiikumisest ja neidude elust. Et Lõuna-Eestis algas kiikumine lihavõttepühadel, siis lauldi ka pühademunadest, mida kingiti poistele kiigutamise eest. Põhja-Eesti kiigeviise iseloomustavad lõpuhelide venituste ning omapäraste kaunistustega viisid (kiigetoon), mis on välja kujunenud laulmist ja kiige liikumise rütmi kooskõlastades
annaabi.ee 
