salvestatakse tööfailid ja programmid selleks ajaks, kui arvuti neid kasutab. Sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Maht on enamasti 64-512 MB. Välis- ehk püsimälu (ROM) Mälu osa, kus andmed säilivad sõltumata sellest, kas arvuti on sisse lülitatud või mitte. Asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks. Arvuti võimsus Protsessori kiirus - kiirus, millega protsessor on ühendatud emaplaadi kiibistikuga, mis on ühendusteeks erinevate arvutiosade vahel. Sisemälu maht - põhimälu maht võib ulatuda mõnest MB-st kuni sadade MB-deni. Välismälu kiirus ja maht - peamisteks välismäludeks on kõvaketasmälud, mille pöördusaeg on tüüpiliselt kümmekond millisekundit ja maht ulatub GB-deni. 3. Mälumahu mõõtmine 1 B (bait) = 8 bitti 1 KB (kilobait) = 1024 B (baiti) 1 MB (megabait) = 1024 KB 1 GB (gigabait) = 1024 MB 1 TB (terabait) = 1024 GB 1 tähemärk = 1 B
Intel integreeris mälu kontrolleri protsessori sõlmestiku oma Nehalem-i mikroarhitektuuri põhjal tehtud i7 protsessoritele. Osadel Nehalem protsessoritel on põhja silla funktsioonid sõlmestikus, siiski teised kasutavad lühiteed et ühendada ennast põhja sillaga. Üks selline näidetest on Nvidia nForce3 kiibistik AMD64 süsteemidel mis on ainult üks kiip. See kombineerib kõik põhja silla omadused koos AGP pordiga ja on ühendatud otse protsessoriga. nForce 4 kiibistikuga emaplaaditel nimetatakse seda MCP (Media Communications Processor). IHA arhitektuuri kasutatakse Inteli 800 seeria kiibistikes, kus esimesena loobuti Lõunasilla/Põhjasilla arhitektuurist. IHA kasutab mälu kontrolleri hubi (MCH) mis on ühendatud I/O kontrolleri hubi 266MB/s siiniga. Sellist ühendust kutsutakse Direct Media Interface(DMI). MCH kiip toetab mälu ja AGP-d, ning ICH kiip pakub ühendust PCI, USB, heli, IDE kettaste ning võrgule.
kaudu funktsioneerivaid. Esimesed on pärast turule tulekut sisulisest poolest üsna vähe muutunud. Ega neile po- legi funktsionaalsuselt palju lisada peale stereoheli toetuse (testi lipsasid ka mõned monoheliga kaardid), erinevate sisendite või FM-raadio, mis mõlemad juba osadel kaartidel olemas. Loomulikult üritatakse müraeemalduse algoritmidega parandada pildikvaliteeti ja toetada sisendsignaali raudvaralist pakkimist erinevatesse formaatidesse reaalajas. Mõne kiibistikuga õnnestub see paremini, mõnega halvemini. Tüüpilise TV-kaardi tööpõhimõte on sel-line: signaal antennist, kaablist või mujalt tuleb tuunerisse, kus saadakse sagedusest kätte telesignaal. Analoogsignaal liigub siis edasi A/D konverterkiipi, mis muudab selle digitaalseks ja saadab pildi PCI siinile. Nagu võib kujutleda, tekitab värvipilt, mis vahetub näiteks 24 korda sekundis, suure hulga andmeid. Kui need liiguks reaalajas läbi arvuti enda protsessori, asetaks see hiiglasliku
Esimesed on pärast turule tulekut sisulisest poolest üsna vähe muutunud. Ega neile po legi funktsionaalsuselt palju lisada peale stereoheli toetuse (testi lipsasid ka mõned monoheliga kaardid), erinevate sisendite või FMraadio, mis mõlemad juba osadel kaartidel olemas. Loomulikult üritatakse müraeemalduse algoritmidega parandada pildikvaliteeti ja toetada sisendsignaali raudvaralist pakkimist erinevatesse formaatidesse reaalajas. Mõne kiibistikuga õnnestub see paremini, mõnega halvemini. Tüüpilise TVkaardi tööpõhimõte on selline: signaal antennist, kaablist või mujalt tuleb tuunerisse, kus saadakse sagedusest kätte telesignaal. Analoogsignaal liigub siis edasi A/D konverterkiipi, mis muudab selle digitaalseks ja saadab pildi PCI siinile. Nagu võib kujutleda, tekitab värvipilt, mis vahetub näiteks 24 korda sekundis, suure hulga andmeid. Kui need liiguks reaalajas läbi arvuti enda protsessori, asetaks see
loetakse erinevatest mälupiirkondadest ja andmete lugemiseks sobivale aadressile häälestamine sisaldab viivitusi. Süsteemi optimaalne mälu taktsagedus võiks langeda kokku protsessori süsteemisiini sagedusega. Samas ei maksa arvata, et kaks korda kiirem mälu annab süsteemi jõudlusele topelt juurde. Mälu kiiruse mõju kogu süsteemi jõudlusele sõltub kasutatavate rakenduste iseloomust. MicroLink Arvutite tootearenduslaboris tehtud jõudlustestide põhjal saadi RDRAMiga ja i850 kiibistikuga Inteli P4 süsteemis jõudluse võiduks vaid umbes 15% võrreldes PC133 SDRAM mäluga ja i845 kiibistikuga süsteemiga, kuigi mälu kiiruse erinevus oli mõõdetud 150% kandis. Kui valida kas osta kiirem mälu või kulutada sama raha odavama aga suurema mahuga mälu peale, siis soovitaksin viimast variant. PC133 SDRAM on neist kolmest kõige kauem kasutusel olnud ja igati läbiproovitud ning seda võib soovitada nii kodu- kui ka kontoriarvutisse
annaabi.ee 
