traditsioonilise rahvapärase käsitööga. Kihnu kultuuri ainulaadsust on tunnistatud ülemaailmselt. 2003. aastal kanti Kihnu kultuuriruum UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Kihnu kultuur on säilinud tänu sellele, et uued nähtused ja erinevad ajaloolised kultuurikihistused on siin püsinud kõrvuti, tõrjumata välja vana. See, et käsitöö on säilinud, kõikidele moesuundadele ja ajavooludele vastu pidanud, näitab, kui oluline ja tähtis on see kihnlastele endile. Käsitöö on ajast-aega olnud Kihnu naiste elu lahutamatu osa. Tüdrukud õppisid juba maast madalast emalt- vanaemalt käsitöövõtteid. Kihnus oli kombeks käia ühiselt käsitööd tegemas. Läbi aegade on kihnu naised olnud väga leidlikud, luues vähese materjaliga suurepäraseid käsitööesemeid.(www.kihnukaubamaja.ee). Toote turustamise kanaliks on autorid valinud veebipoe Etsy (www.etsy.com).
.7-9 Kokkuvõte ……………………………………………………………………………………10 Kasutatud allikad ……………………………………………………………………………..11 Pildid 3 Sissejuhatus Minu töö teemaks on Hülged Kihnu kultuuris. Hülged mängisid vanal ajal kihnlastele suurt rolli-hülgetest saadi süüa, hülgerasvaga määriti paate ja hülge kasukas andis väga hästi sooja. Valisin selle teema just sellepärast, et mulle maitseb hülgeliha väga ja tunnen hüljeste vastu huvi. Tahtsin teada kuidas käidi hülgeid püüdmas, milliseid toite hülgelihast valmistati ja kas kõik korrad lõppesid hülgepüügil käies hästi. Töö koosneb neljast peatükist. Esimeneses peatükis on vaatluse all see, millised näevad
MANIJA SAAR EHK MANILAID Kihnu järel Pärnumaa suuruselt teine saar Manija on vaid 4,5 km pikk ja kõige laiemas kohas 0,5 km lai. Suure tormi ja veetõusuga jaguneb saar kolmeks tükiks. Saare loodusväärtuseks on haruldaste taimede kasvualad, rannikulindudest rõkkavad rannaniidud ja kõlavad kõrekontserdid. Alates 1991 on saar ka maastikukaitseala. Huvitav teada! 19. saj oli saar mandril asuva Pootsi mõisa heinamaaks. 1933. aastal, kui Kihnu saar jäi kihnlastele kitsaks, asustasid nende 22 peret Manija saare. Täna on saarel 14 majapidamist 48 elanikuga ja külalisi võtab vastu üks turismitalu MATSI RAND Lauge ja liivase põhjaga Matsi rand on Pärnumaa lääneosa tuntuim ja kauneim supelrand. Tegemist on loodusliku, nn metsiku rannaga, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulikku äraolemist. Randa piirab liivaluidetel kasvav ilus rannamännik, ümbruses on rohkesti ranna- ja puisniite ning kadastikke
XIX sajandi teisel poolel tulid Kihnu meestel kasutusele varrastel kootud üle pea selga tõmmatavad kampsunid - troid. Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Kihnu murrak Keeleliselt loetakse Kihnut saarte murde piirkonda. Ühistele murdejoontele toetudes on uurijad avaldanud arvamust, et kihnlased võivad pärineda Ida-Saaremaalt või Muhust, samas rõhutatakse ka murraku tihedaid seoseid Varbla ja Tõstamaaga vanema keelega. Kuna kihnlastele on iseloomulik ka tugev rootsimõjuline lauseintonatsioon ja Rootsiküla (Rotzkull) nimetus esineb kõikides dokumentides juba 16. sajandi esimesest poolest, on uurijad oletanud ka varasemat rootsi asustust Kihnus. Teised, kes seda seisukohta eitavad, toetuvad arhiivides leiduvatele nimiloenditele, väites, et kihnlaste esiasukad olid põlised eestlased. Kihnu murrak on säilinud tänaseni, küll veidi moondununa sellest, mis oli aastaid tagasi. Paljud
annaabi.ee 
