Stratigraafilin Türisalu, Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu, 13118 e indeks O1tr- Varangu ja Varangu ja Leetse kihistu glaukoniitlubjakivi lt. Leetse kihistu ja glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, aleuroliit ning savi. Stratigraafilin Ülgase, Tsitre, Kambriumi ladestu Furongi ladestiku Ülgase 13116 e indeks Kallavere ja Tsitre kihistute ning Furongi ja Alam- Ca3ül-O1kl. kihistu Ordoviitsiumi ladestike Kallavere kihistu biodetriitne liivakivi, liivakivi, aleuroliit, esinevad õhukesed savi- ja argilliidi vahekihid. Stratigraafilin Tiskre kihistu Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu hele 13113
Kaitseala koosseisu kuuluvad lahustükid Väike- ja Suur-Pakri saare põhjaosa, saartevaheline meri, Kappa ja Bjögränne saar ja Väike-Pakri saare lõunaosa. Paekalda kõrgus Pakri poolsaarel on kuni 25 meetrit, saartel kuni 13 meetrit. Paljanduvad Kambriumi ja Ordoviitsiumi liivakivid ning lubjakivid. Kihid, mis Paldiskis asuvad merepiiril, on neemel 15 meetri kõrgusel. Astangut läbivad rohked lõhed ja rikked. Siin on mitmete kivististe tüüpleiukohad ja kihistute stratotüübid. Pakri neem kerkis merest 90008500 aastat tagasi. Poolsaare idarannikul on paekallas kaheastmeline. Klindilt laskub kuus juga, jalamil avaneb rohkesti allikaid. Tähelepanuväärsed on loopealsed, pangametsad ja rändrahnude samblafloora. Väärtuslike maastike hulka kuuluvad Pakri saared ja poolsaare rannavöönd, rohevõrgustikku saared ja poolsaare idarannikul pangamets. Registreeritud on 41 kaitsealust taimeliiki, loomadest püsiasustusega 158 liiki
5 · SiluriOrdoviitsiumi veekihid on oluliseks veevarustuse allikaks pea kogu Eestis.Põhjavesi levib Siluri ja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivis ja dolomiidis, milles esinevad savikama koostisega vahekihid · OrdoviitsiumiKambriumi veekihi põhjavesi levib peaaegu kogu Eestis Alam Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja AlamKambriumi kihistute liivakivis ja aleuroliidis. Selle veekihi põhjavesi on oluliseks ühisveevarustuse allikaks PõhjaEestis, seda veekihti kasutati ka Pärnus, Viljandis ja Tartus Põhjavee kasutamine Enamasti kasutatakse Eestis joogiveevarustuses põhjavett, pinnavett kasutatakse ainult Tallinnas ja Narvas. Põhjavett võetakse kõigist põhjaveekihtidest üle kogu riigi. Suurima põhjaveevõtuga veehaarded on Harju ja IdaViru maakonnas.
savikama koostisega vahekihid. a) SiluriOrdoviitsiumi (S-O) Läänesaarte põhjaveekogumi seirejaamad b) SiluriOrdoviitsiumi (S-O) põhjaveekogumi Devoni kihtide all seirejaamad c) SiluriOrdoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumi seirejaamad 7 OrdoviitsiumiKambriumi veekihi põhjavesi levib peaaegu kogu Eestis Alam Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja AlamKambriumi kihistute liivakivis ja aleuroliidis. Selle veekihi põhjavesi on oluliseks ühisveevarustuse allikaks PõhjaEestis, seda veekihti kasutati ka Pärnus, Viljandis ja Tartus. a) OrdoviitsiumiKambriumi (O-Cm) põhjaveekogumi seirejaamad b) Ordoviitsiumi (O) Ida-Viru põhjaveekogumi seirejaamad c) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seirejaamad d) KambriumiVendi Gdovi (V2gd) põhjaveekogumi seirejaamad e) KambriumiVendi Voronka (V2vr) põhjaveekogumi seirejaamad
Kambriumi ladestu – Vendi ajastule järgnes Eestis pikem maismaaline periood, mille vältel kanti minema ka osa Vendi setetest. Kambriumi algul (570-480 milj a t) oli Eesti lõunapoolkeral külm- ja parasvöötme piirimail ning Eesti põhja ja kirde osa ujutati üle normaalsoolasusega veekogu poolt. Kambriumi ajastul oli basseini transgressioon (mere pealetung maismaale) tektooniliste liikumiste tõttu kord ühes, kord teises suunas, mistõttu Kambriumi lademe kihistute ida-lääne suunaline paksus on erinev (mõni kihistu nt Sõru, puudub idas täielikult). Nagu ka vendit, iseloomustavad Eesti kambriumit terrigeensed setendid (madalamerelised setted, mis koosnevad peamiselt maismaalt pärit setenditest). Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad. Lääne-E põhiliselt kambriumi liivakivi (meri uuristab ja kukub alla) ning Kirde-Eestis aleuriit ja aleuriit savid (maalihked).
Alates Keilast siis...vist pole ikka see, mis ma 5. Millises kliimavöötmes kihistik, kiht. avasin. 2. Too näiteid Eesti Ordoviitsiumi- (ligikaudsel laiuskraadil) on Siluri lademete ja kihistute tekkinud Eesti vanimad 8. Ordoviitsiumi ja Siluri ajastu Keila ja Perm pole üldse üks ja sama asigi kohta. karbonaatkivimid? ligikaudne absoluutne vanus juuu… Keila on lade ja Perm ajastu
annaabi.ee 
