väävelhappeks. Ta ei kuulu tugevate hapete hulka, sest tema lahuses pole kõik molekulid jagunenud ioonideks. Ta liigitatakse sageli nn. keskmise tugevusega hapete hulka, sest tema lahuses on ioonideks jagunenud molekulide osatähtsus siiski märgatavalt suurem kui nt. Äädikhappe või süsihappe lahuses. Süsihape H2CO3 Süsihappegaasi kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Samuti annab see neile nõrgalt hapuka maitse. Pudeli avamisel eraldub süsihappegaas kihisedes limonaadist. Süsihape on ebapüsiv ja laguneb küllalt kiiresti jälle süsinikoksiidiks ja veeks. Suure rõhu all lahustub süsinikoksiid vees küllalt hästi. Süsinikoksiidi molekulid moodustuvad veemolekulidega reageerimisel süsihappe. Süsihape on väga nõrk hape. Ainult üsna väike osa laguneb lahuses ioonideks. Happelised oksiidid Oksiidi reageerimisel veega on võimalik saada veel mitmeid teisi hapnikhappeid. Nt. väävlishape ja süsihape.
marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist,koosnevad marmorid,kas kaltsiidist või dolomiidist.Lisandina võib marmor sisaldada kvartsi,küünekivi,granaate, pürokseene,diopsiidi,serpentiini jne.Marmor koosneb aga valdavalt kaltsiidist,mille kõvadus on 3,seetõttu saab marmorit nõelaga hõlpsasti kriimustada. Erinevalt kvartsiidist reageerib marmor ka hapetega, näiteks soolhappega,mille tilgutamisel marmorile järgneb reaktsioon,mille käigus eraldub kihisedes süsinikdioksiid.Välimus:Marmorite värvus on väga varieeruv-helevalgest mustani.Marmorile on sageli omane voolutekstuur,mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteise suhtes.Tuntuimad vääriskivid.Teemant-kõige kõvem mineraal,läbipaistev,puhas teemant ei juhi elektrit,kuid juhib väga hästi so ojust-paremini kõigist tahketest ainetest,kaasa arvatud metallid,teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses
lubimuda kivistumise produkt Merglit kasutatakse näiteks kaltsiumivaeste muldade lupjamiseks. MARMOR Marmor on laialt levinud moondekivim Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist, koosnevad marmorid, kas kaltsiidist või dolomiidist. Keemiline valem on CaCO3 Marmorite värvus on väga varieeruv helevalgest mustani Reageerib ka hapetega, näiteks soolhappega, mille tilgutamisel marmorile eraldub kihisedes süsinikdioksiid Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina
Üks Arbujate juhtvaime Abielus Betti Alveriga Suri väljasaadetuna Siberis Tjumeni oblastis Haud Looming Kuu sinivingus valge marmor ujub kui kiirgav lumi põhja taeva all. Küpresse tardunud ladvus öökull huikab, Esikkogu ,,Palavik" (1934) täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab. Teine luulekogu Fontäänest kihisedes keeb kristall; kül udu piki kivisambaid sujub. ,,Kohtupäev" (1937) Kes mäletab veel kahavat printsessi, öö vaikuses kes kaua valvand siin, pää kuumav kaleda kolonni najal? See oli sätendaval, vingel aastajal, kuid nüüd mind siia toonud sama piin
tõmmet ning söed põlevad edasi hapnikupuuduses ja tuppa tungib vingugaas(CO). Vingugaasimürgituse korral vajab kannatanu esmaabiks kiiresti värsket õhku. Süsiniku (süte) täielik põlemine: C+O2=CO2 SÜSIHAPPEGAASI KEEMILISED OMADUSED Kõrgemal rõhul lahustub süsihappegaas hästi vees. Seda omadust kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Limonaadipudeli avamisel CO 2 rõhk vedeliku kohal langeb ja ta eraldub kihisedes joogist. Siit tuleneb ka üks süsihappegaasi keemiline omadus- reageerimine veega moodustades seejuures süsihappe: CO2+H2O=H2CO3 Süsihappegaas reageerib ka aluste ja aluseliste oksiididega. CO2+2NaOH=Na2CO3+H2O CO2+Na2O=Na2CO3 Laboris saadakse süsinikdioksiidi: 1) Karbonaatidest hapete toimel või 2) Naatriumvesinikkarbonaadi (söögisooda) lagunemisel soojendamisel või kuuma vee lisamisel: CaCO3+2HCl=CaCl2+CO2+H2O
Katse käigus on näha ka eralduva gaasi (H2) mullikesi. Katse 8 Järgnev katse viiakse läbi tõmbekapi all. Kuiva katseklaasi asetatakse tükk vaske ning lisatakse sellele ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Cu + 4HNO3 Cu(NO3 )2 + 2NO 2 + 2H 2 O Cu 0 - 2e - Cu 2 + redutseerija N 5+ + e - N 4 + | 2 oksüdeerija Reaktsiooni käigus on saadud lahus alguses heledamat rohelist värvi ning muutub seejärel tumeroheliseks. Vask reageerib kihisedes. Reaktsioonil eraldub pruun lämmastikdioksiid, mida on läbi katseklaasi selgesti näha. Katse 9 Katseklaasi asetatakse tükk metallilist tsinki ning lisatakse selle 1...2 ml 0,2 M CuSO4 lahust. Zn + CuSO 4 ZnSO 4 + Cu Zn 0 - 2e - Zn 2+ redutseerija Cu 2+ + 2e- Cu 0 oksüdeerija Reaktsiooni käigus tekib tsingitükile tume vase sade. Loksutades vase sade eraldub pisut ning tekkinud lahuses on mustad tükid. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone
2. „Oli sügis“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis kaks rida (kaksikvärss). Kasutatud on paarisriimi. (AABB) 3. „Haud“ Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis 6 rida (sekstett). Kasutatud riimiskeem on ABCCBA Näide: Kuu sinivingus valge marmor ujub kui kiirgav lumi põhja taeva all. Küpresse tardund ladvus öökull huikab, täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab. Fontäänest kihisedes keeb kristall; külm udu piki kivisambaid sujub. 4. „Ikalduse aastail“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on süliriimi. (ABBA) Näide: „… laastav kahu … vaid põllukivid … tuulikute rivid … ei tolma jahu“ 5. „Legendaarne“ Luuletus koosneb kuuest stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on ristriimi
annaabi.ee 
