1989. aastal Soomes ilmunud kauamängivat ,,Kylmälle maalle" peetakse üheks olulisemaks eesti rokkmuusika teoseks. Kahtlemata moodustavad mõjusa osa J.M.K.E. fenomenist Tamme laulusõnad. Need on sarkastilised ühiskondlikud kommentaarid, mis toimivad ka ilma muusikalise saateta. Teine punkmuusika ja -kirjanduse juhtfiguur on Tõnu Trubetsky (1963), kuulsa punkbändi Vennaskond laulja ja sõnade kirjutaja. Trubetsky haare on Tamme omast kihilisem ja keerulisem tema sõnades segunevad omavahel anarhismi idealiseeriv ühiskondlik närv ja romantilised nägemused hämaruses mootorratastel kihutavatest rokkaritest, seksuaalse vabaduse allusioonid ning mineviku idealiseerimine (Trubetsky nimetab Eestit näiteks Maavallaks). Trubetsky maailmanägemus tuleb hästi välja tema proosateostes, eelkõige 1992. aastal ilmunud maagilise realismi sugemetega jutustuses ,,Inglid ja kangelased", mis
suurem ettevalmistatud võitükist. Taigna keskele aseta nurgeti või ning keera taigen ümbrikukujuliselt ümber või. Kokkupandud taigen rulli kergelt surudes ristkülikukujuliseks 1,5 cm paksusega tükiks, keera kolmeks kokku ning pane 30 minutiks külma kohta jahtuma. Pärast taigna esmakordset jahutamist korda lahtirullimist ja kokkupanemist veel 34 korda, kusjuures iga kokkupanemise vahel tuleb taigent uuesti 15 minutit jahutada. Taigna võid ka neljaks kokku panna, seda kihilisem tuleb toode. Lehttaigna rullimisel jälgi, et kokkupandavate kihtide vahele ei jääks jahu. Eemalda see hoolikalt harjaga enne taigna kokkupanemist ja kogu rullimise käigus kasuta ainult nii palju jahu, et taigen laua külge kinni ei jääks. Pärast viimast kokkupanemist lase taignal veel seista ja siis alusta toodete vormimist.Tööriistad (noad, lõikerattad, vormid jne.) peavad olema väga teravad, et taigna lõikepind oleks järsk ja sile, mitte muljutud. Pirukate
puuri inimestele näitamiseks, et ta enam pahandusi ei teeks. ● “Piripilli-Liisu” - oli üks tüdruk, kes hakkab iga pisiasja peale nutma ja jonnima, ta jäeti välja minnes koju, siis seal ei kuule teda keegi. See tegi tüdruku veel kurvemaks, nuttis terve toa täis oma pisaratega ja uppus nendesse. ● K.A. Hindrey piltvärsslood räägivad, sellest kuidas võivad olla mõned nimeväljendid tekkinud. 16. Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele? ● kihilisem kui varasematel aastatel (avaldavad kõik, muutunud sotsiaalsed normid) ● piir amatöörluule ja proffesionaalse luule vahel hägustunud ● lüüriline lasteluule ● jutustav lasteluule (keskendub laste elule) ● värssjuttude avaldamine iseseisvate teostena ○ Aidi Vallik “Mannikese lugu”, Leelo Tungal “Vanaema on meil nõid”, Wimberg “Härra Padakonn” 17. Leidke lasteluule hulgast kaks luulekogu, mis tekitaksid lastes huvi luule vastu
VANEM PÕLKOND (1940-50ndad) 1.Felix Kotta: pikemad värsslood loomadest ja lindudest (“Vaat, mis juhtus”, 1951 “Tublid loomad”, 1952) 2. Kersti Merilaas: kogud „Kallis kodu“ (1944); „Kui vanaema noor oli“ (1983) 3. Ralf Parve: õpetlik, pioneeriluule, koolielu. Kogud „Meie maja poisid“, „Lõbusad värsid“, „Tahan ruttu kasvada“, „Tuul puhub lippudes“, „Väike John“ Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele? Kihilisem kui varasematel aastatel, avaldavad kõik, muutunud sotsiaalsed normid),piir amatöörluule ja professionaalse luule vahel hägustunud,lüürililine lasteluule,jutustav lasteluule (keskendub laste elule),värsjuttude avaldamine iseseisvate teostena. Sisuline kohandumine ajaga. Nüüdislasteluule autorid ja nende luuleraamatud Signe Ora „Onu Eedi”, 2008; Aidi Vallik „Mannikese lugu”, 2010. A. Vallik „Mobiilihelinad”; L.Tungal „Saatke meile meile!” Merca „ Pissilugu”
annaabi.ee 
