Tellijate arv varieerus olenevalt aastast ja aktuaalsetest teemadest- kõrghetk oli kindlasti Aleksandrikooli rajamine. Pöördumine ,,Sakala" poole näitas aktiivset poolehoidu selle ajalehe suunale. Kaastöölistest on teada 925 hetkelise seisuga. Kaastööliste ja ka tellijate paiknemine annab meile väärt informatsiooni rahvusliku liikumise tekkimise kohta. Kaastöölised olid peamiselt valla- ja kihelkonnakoolmeistrid. Teise rühma kaastöölisi moodustasid talurahvas. Nende seas oli kesksel kohal mõisasurve küsimused ja teoorjuse probleemid. Talurahvas kirjutas veel kirikukriitikast ning Eesti Aleksandrikooli teemadel. Kuna haritlasi oli vähe, siis pidi toimetaja siiski suurema osa tööst ära tegema. Siiski olid kaastöölised kõik erinevate vaadetega inimesed, keda sidusid ühised taotlused: vaen
tagasisõiduks, nii et pidupäevadega kokku läks kaduma terve nädal või rohkemgi. Kuid rahvas oli valmis sedagi kaotust kandma Esimesest üldlaulupeost on säilinud lauljate elukutsete kohta huvitav ja ainulaadne statistika, mille koostas küsitluse teel Fr. R. Kreutzwaldi väimees, gümnaasiumiõpetaja G. Blumberg. Sellest selgub, et kõige rohkem lauljaid (329) oli valla- ja külakoolmeistrite hulgast. Neile järgnesid taluperemehed (129), käsitöölised 69), kihelkonnakoolmeistrid ja köstrid (59), töömehed, sulased ja teenrid (52), vanemad kooliõpilased (47) jne. Et laulupidu langes kibedale heinaajale, ei olnud kõikidel lauljatel, kes oleksid soovinud, võimalik peost osa võtta 18. juuni laulupeo esimene päev - algas vara. Juba kell 6 hommikul mängisid Väägvere ja Tsooru pasunakoorid Jaani ja Maarja kiriku tornis koraali. Kella 9 ajal kogunesid lauljad "Vanemuise" seltsi maja juurde Tähe tänavas, et rongkäigus minna
kaduma terve nädal või rohkemgi. Kuid rahvas oli valmis sedagi kaotust kandma. Statistika Esimesest üldlaulupeost on säilinud lauljate elukutsete kohta huvitav ja ainulaadne statistika, mille koostas küsitluse teel Fr. R. Kreutzwaldi väimees, gümnaasiumiõpetaja G. Blumberg. Sellest selgub, et kõige rohkem lauljaid (329) oli valla- ja külakoolmeistrite hulgast. Neile järgnesid taluperemehed (129), käsitöölised (69), kihelkonnakoolmeistrid ja köstrid (59), töömehed, sulased ja teenrid (52), vanemad kooliõpilased (47) jne. Et laulupidu langes kibedale heinaajale, ei olnud kõikidel lauljatel, kes oleksid soovinud, võimalik peost osa võtta. Traditsioon Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust
Ajakirjandus ja seltsid hakaksid mängima väga olulist rolli, muutusid suhtlusvõrgustikuks, mis levis üle Eesti ala, mille kaudu uued ideed levisid suure osani rahvast. Uute ideede levitamiseks oli vajalik uute rahvuslikust liikumisest meelestatud isikute tegevus, patrioodid, äratajad. Uus põlvkond 1870 saadeti riigivõimule kinnitamisele Eesti Kirjameeste Seltsi põhikiri, 1872 saadi luba ja tuli ametlikult kokku. Haritlaste osa moodustasid eelkõige rahvakooliõpetajad, kihelkonnakoolmeistrid, oli ka mõningad ülikooliharidusega. EKSi eesmärgiks oli haritlaste koondamine, olulised ettevõtmised seotud eestikeelse kirjavara väljaandmisega. Anti välja eestikeelseid raamatuid, arvukalt kooliõpikuid. EKSi väljananded olid avaldatud uues kirjaviisis. 1872 ilmus Eesti Postimees uues kirjaviisis. Uued eesti ajalookäsitlused, iga rahvusliku liikumise jaoks on võtmetähtsusega teemaks ajalookäsitlus. Jakobson oma esimeses isamaakõnes
annaabi.ee 
