Oli peale vallakooli, järgmine aste. Oli samuti tasuta, kuid kihelkonna koolid asusid kodudest kaugemal, mis tõttu oli vaja lapsele elukohta, riietust, õpikuid jne. Õpiti lugemist, kirjutamist, laulmist, kehalist kasvatust, hiljem ka ajalugu ja geograafia. Samuti tööõpetust ja käsitööd. Kihelkonnakooli lõpetanul oli võimalus asuda tööle vallakooli õpetajana. Väga vähesed saadeti kihelkonna kooli, kuna see oli siiski kallim vallakoolist. Gümnaasium või kreiskool Järgnes kihelkonnakoolile. Olid mõeldud eelkõige aadlile, kuna talupoegadel polnud võimalusi ega raha oma lapsi sinna üldjuhul saata. Olid tasulised koolid, oli olemas õppemaks. Lapsele elukoht, riided, söök, õpikud jne. Ülikool Läksid lapsed peale gümnaasiumi. Eestlastest jõudsid sinna vähesed. 19. sajandil algas eestikeelsete raamatute ja ajalehtede väljaandmine. Otto Wilhelm Masing ,,Maarahva nädalileht", ilmus vaid mõned numbrid. Tõi eesti keelde õ-tähe
Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894.2 aastal Pihkva kubermangus Duhnova vallas Novorzevi kreisis. Tema esivanemad olid Venemaale põgenenud mõisniku omavoli eest. Kuna Venemaal vaevas Kuperjanoveid suur koduigatsus, samuti oli oht venestuda, siis 1904. aastal tuli perekond Eestisse tagasi. Elama asuti Vana-Kuuste valda Tartumaale, kus isa ostis Lalli talu. Haridusteed alustas Kuperjanov Sipe ministeeriumi-koolis, milles antav haridus vastas ligilähedaselt meie kihelkonnakoolile. Julius oli väga teadmishimuline poiss. Eriti paelusid teda ajalugu ja maateadus, samuti meeldis talle väga lugeda. Lõpetanud viieteistaastaselt Sipe ministeeriumikooli, olid tema tunnistusel 9 nelja ja 1 viis. 3 Hoolimata vanemate vastuseisust astus ta 16-aastaselt Tartu kooliõpetajate seminari, mille ta lõpetas 1914. aastal Sel ajal, kui Kuperjanov õppis seminaris, valitses kogu riigis tugev venestamispoliitika.
Õpiku lisas esitati " Lühikene Eesti Grammatika". III jaos kasvas ajaloo osakaal veelgi. Rohkem kui eelmistes osades leiavad käsitlemist Venemaa ja üldajalugu. Kohe pärast lugemiku I jao trükkimist andis Jakobson välja 1868. a. " Veikese Geograafia". 1873. aastal ilmus veel " Kooli- atlas" ja viis aastat hiljem " Saksa keele õppimise raamat koolidele" 1880. aastal ilmus Eesti Kirjameeste Seltsi toimetiste sarjas tütarlaste kihelkonnakoolile " Helmed". Õpik räägib külbelisest ja esteetilisest kasvatusest. 8. Venestamine (1885-1917) 1880. aastate teisel poolel algas eesti kooli ajaloos venestamise ajajärk. Pärast Aleksander III trooniletulekut muutus täielikult tsaarivõimu poliitika ääremaade suhtes. Läänemere kubermangudele tähendas see Balti erikorra täielikku likvideerimist ja kohaliku seadusandluse ühtlustamist Sise-Venemaa omega. Uue poliitika eestvedejaks
Kui tahtsid kroonukooli, siis oli kehtestatud kindel vanusepiirang, kui sa oma võimete tõttu polnud jõudnud teat klassi tasemele, vanus oli ületatud, oli võimatu jätkata õpinguid. See oli periood, kui paljud talud olid päriseks ostetud, oli tekkinud esimene taluperemeeste põlvkond, olid võlgu. Keeruline oli tol ajal lapsi kasvatada, piirduti algharidusega. Nõudis suurt pingutust, et anda kõrgem haridus. Õppimine sageli mis järgnes kihelkonnakoolile, nõudis ekstra pingutust. Toidumoon, õppemaks, rent elukohale linnas jt. Seetõttu ei saanud paljud pered lubada järjepidevat koolitust. Paljudel ärkastel poistel oleks jäänud seetõttu haridustee pooleli, Treffneris vanusepiirang puudus. Treffneril oli hea oskus välja selgitada vanemate rahaline seis ja vastavalt sellele oskas ta neilt poistelt raha küsida. Kui raha oli vähem võttis väiksemat tasu, leidis poistele tööd jms. Hugo Treffner oli vastuoluline tüüp
annaabi.ee 
