talupoegadest koosneva kohtu, mille nimetasid vallakohtuks. Samad nimetused säilisid ka 19.sajandi alguses väljaantud esimestes talurahvaseadustes ja -regulatiivides, millega pandi alus talurahvakohtutele. Talupoegade esimese omavalitsusliku organina püsis vallakohus ca 200 aastat, vaatamata aja jooksul toimunud muudatustele. Sellise pikaajalisuse tingis valla mõiste arusaadavus igale talupojale ja põline ettekujutus kohtust kui ametiasutusest üldse. 19.sajandi alguses moodustatud kihelkonnakohus oli Eesti- ja Liivimaal talurahvakohus, mis kutsuti ellu mõisnike vastu sihitud kaebuste lahendamiseks. (2) Talurahva elamud Taluõue asukoha valikul peeti silmas paljusid asjaolusid, kuna usuti, et õigesti valitud asukohast sõltus majas elavate inimeste ja laudas olevate loomade heaolu. Levinud oli uskumus, et kui maja maha põleb, siis tuleb ta ehitada üles samale kohale, aga teistpidi. Et õu oleks kuiv, rajati see kõrgemale kohale, eriti tähtis oli aga vee ja metsa lähedus
talupoegade kaebustes mõisnike vastu oli Eestis sellel vaid lepitav funktsioon . Kreisikohus- eksisteeris maakonna tasandil. Sinna said talupojad kaevada mõisnike vastu. Eesistuja mõisnik, kaasistujad pooleks. Ülemmaakohus- seal istusid koos maanõunikud. Kubermangu tasand. Kui seal ka talupoeg rahule ei jäänud võis talupoeg edasikaevata venemaa senatisse. Liivimaal käis asi teistmoodi: Vallakohus- liikmed: talupojad Kihelkonnakohus- hõlmas mitut kihelkonda. Eestistuja mõisnik, kaasistujaid 3, need olid valitud vallakohtupoolt. Kreisikohus- kaasistujad pooleks, esimees mõisnik. Liivimaa õuekohtute talurahvaasjade departemang - sealt edasi sai kaevada juba senatisse. 10. Nimed. Priinimed. Eesti uusaeg. Vennastekogudused. Nendevahel tekkis suhtlusvõrgustik. Lävisid omavahel. Ametlikud nad luteri kirikust ei eraldunud. 1857 oli neid u 83 000 1832 1850 ndatelõpul hakkas langus
Seoses talurahvaseaduste sisseseadmisega loodi spetsiaalne õukohtu departemang Saaremaale. Kahe maakonna kohta tegutses üks maakohus, neist jäid Eesti alale Saaremaa, Tartu ja Pärnu maakohtud. Maakohtud täitsid vaeslastekohtu ülesandeid aadlike suhtes. Linnades moodustas raad oma kohtuvõimu teostamiseks alamkohtuid. Luteri usu vaimulike jaoks olid konsistoriaalkohtud- Tartu, Pärnu ja Tallinna linnakonsistooriumid. Talupoegade probleeme lahendas vallakohus ja kihelkonnakohus. 1804 Liivimaa kubermangus loodi nelja-astmeline talurahvakohtute süsteem: vallakohtud, kihelkonnakohtud, maakohtute erikoosseisud, õuekohtu erikoosseis. Politsei: Maapiirkondades täitsid politseifunktsiooni Liivimaal sillakohtunikud ja Eestimaal adrakohtunikud koos oma abidega. Pärast pärisorjuse kaotamist nende vastutusala ja võim suurenes. Politseikohtute piirkondas hõlmas 3-5 kihelkonda. Adrakohtuniku ametit tuli pidada tasuta. Liivimaal maksis riik sillakohtunikele väikest tasu
Kambjas tegutses samuti talurahvakool. Seal tegutses Ignatsi Jaak Forseliuse õpilane. Poiss oli omal ajal Rootsi kuninga palge eeski käinud, näidates, et ka talurahva lapsed suudavad õppida. 17.11.2009 Raikkülas on 1841. aasta sügisel rahutu. Rahutused jätkuvad ka 1842. aastal. Vastuhakk on paljuski seotud ühe inimesega, tema suhtes korda saadetud ebaõigusega. Otto Lilienfeld oli mõisa rentnik, tõstis kõik teoorjuslikud normid kõrgele. Kildema Jüri. 1840. aasta lõpus oli kihelkonnakohus leidnud, et Kildema Jüri ei ole võimeline mõisas tööd tegema oma majandusliku seisu tõttu, seejärel tõsteti ta mõisast välja. Kihelkonnakohtu põhifunktsiooniks oli, et mõisatele täidetavad normid oleks korras. Kildema Jüri ei leppinud olukorraga, käis mitmel pool kaebamas, rääkis enda ja ka teiste Raikküla mõisa talupoegade raskest elust. Mõnel pool võeti teda ka kuulda. Lõpuks, kui ta oli Tallinnasse kuberneri juurde jõudnud, otsustati ta vangistada. 06.02
annaabi.ee 
