Õhtul pärast tööd lõbutseti. (4) Talurahva kohtud Kohtute loomine tõi kaasa lähenemise euroopalikule asjaajamistraditsioonile. 19.saj. II pooleks oskasid talupojad valida oma ametimehi, seaduseraamatu järgi kohut mõista, pidada koosolekut ja koostada koosoleku protokolli. Talurahvakohtud kutsuti Baltimaades ellu 19.sajandi alguses. Need olid seisuslikud erikohtud, mis lahendasid talupoegade kohtuasju. Nende alamaks astmeks oli vallakohus (ka kogukonnakohus), kust kaebus edastati kihelkonnakohtusse ja sealt kreisikohtusse (maakonnakohtusse). Vallakohus oli valla maa-alal toimiv talurahvaasutus, mille koosseisu valisid talupojad endi hulgast. Vallakohtusse koondusid kõik valla talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ja halduslikud funktsioonid. 18.sajandi keskpaiku asutasid mõned mõisnikud talupoegadest koosneva kohtu, mille nimetasid vallakohtuks. Samad nimetused säilisid ka 19.sajandi alguses väljaantud esimestes talurahvaseadustes ja -regulatiivides, millega pandi
teinud ning pärast olnud Pihkwa linna wori majas üts pima pütt spiritusega pengi all. Kui aamid mõisasse tagasi toodi ja lahti võeti, paistnud põhjast mitmed pikad pulgad, millega puuritud augud olid suletud. Kuna 4 tunnistused olid segased ja vastuolulised, ei õnnestunudki vallakohtul süüdlast kindlaks teha ning mõisavalitsus kaebas asja edasi kihelkonnakohtusse. 2.3 Axel von Nolckeni aeg Gustav Fromhold von Nolckenilt päris Mooste koos Kaagvere ja Lielezere mõisatega tema vanuselt teine poeg, kaardiväeleitnant ja Liivimaa maanõunik parun Axel Gustav von Nolcken. 31. mail 1873. aastal sõlmitud abielust Emilie Elisabeth Alice von Wulfiga sündis kolm poega. Püsivama elukohana eelistas Axel von Nolcken Moostele Kaagveret. Kirgliku jahimehena tuntud Axel von Nolckeni rohkem kui nelikümmend aastat kestnud kirjavahetust
Tema juhendamisel valmis 1960-70 aastatel ka rida diplomitöid, mis olid pühendatud Eesti perekonnanimede ajaloo, hingeloendite, kirikuraamatute ja eesti talurahvagenealoogia uurimisele. Hingeloendite eesmärk oli fiskaalne pearahakohustusliku elanikkonna kindlaksmääramine. Hingeloendused toimusid aastatel 1782-1858. Hingeloendid koostati mõisavaldade kaupa kolmes eksemplaris: üks saadeti kroonupalatisse, teine kihelkonnakohtusse, kolmas mõisa. Hingeloendid korraldati administratiiv-territoriaalsel printsiibil, kubermangude, maakondade, kihelkondade ja mõisate lõikes. Oklaadiraamatud annavad väga head teavet kõigi ühest kubermangust teise siirdunud, talupojaseisusest välja kasvanud või siis kaugema rännutee ette võtnud talupoegade kohta. Esimene eestlastest genealoogiauurija oli Nõo pastor Martin Lipp (uurinud Otto Wilhelm Masingu sugupuud (õ))1855-1923. Eugeenika- tõutervishoid
TALURAHVA SEADUSED: 1765 "POSITIIVSED MÄÄRUSED" GEORGE BROWN: mõisnikud pidid toetama vallakoole talupojal oli õigus omada vallasvara talupoeg võis oma talutootmise ülejääke müüa reguleeris mõisakoormisi reguleeris talupoegade karistusi (maksimaalselt 30 keppi või vitsa hoopi) 1802 "IGGAÜKS..." (EESTIS): Talude kasutamis õiguse pärandamise õigus. Talunik võis omada vallasvara. Talunik võis pärandada vallasvara. Talupoja õigus mõisnik kihelkonnakohtusse kaevata. 1804 LIIVIMAA TALURAHVA SEADUS: Koormised normeeriti, vastavalt iga talu võimetele. Kodukari õigus piiratud. (Levis eestimaa kubermangu) 1816 EESTIS/1817 KURAMAAL /1819 LIIVIMAAL : Kaotati pärisorjus. Maa läks koguulatuses mõisnike kätte. 20 Talupoegade isiklik vabadus. (Talupoeg pidi mõisnikuga sõlmima uue rendi lepinguga. Maa jagati mõisamaaks ja talumaaks).
annaabi.ee 
