hertsogkond, Tartumaa läks Tartu piiskopile, tekkis Tartupiiskopkond. Saaremaa, Läänemaa läks Saare-Lääne piiskopile, tekkis Saare-Lääne piiskopkond. Iseloomusta läänikorda: Lääni sai igaüks, kes oli piisavalt lojaalne, võitluslik. Moodustus põhiliselt aadlikest, ülikutest. Kuidas võõrvalitsejad hakkasid kiriklikult eesti ala valitsema? Alustati kohe kirikute ehitamisega(igasse kihelkonda), Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli jumalateenistusi pidada, sakramente jagada ning rahvast kristlikus vaimus õpetada, juhatada. 9 vanimat keskaegset eesti linna: Tallinn(1248), Rakvere(1302), Narva(1345), Tartu(1262), Haapsalu(1279), Viljandi(1283), Uus-Pärnu(1318), Paide(1291), Vana-Pärnu(1251). Jüriöö ülestõusu käik: 1343a. Jüriööl toimus relvastatud mäss, põletati mõisaid, kirikuid. Tapeti sakslasi ja valiti endi hulgast 4 kuningat
kirikuid ja linnuseid ning nende õigus ja kohustus oli ka sõjateenistus, kus kanti relva, osaleti sõjakäikudel ning maa kaitsmisel. Peale muistset vabadusvõitlust oli talurahva õiguslik seisund väga kindlalt piiritletud ning nende kohustused paigas. Kuna siiski oli tegu ristisõjaga, siis toodi eestlastele ka uus usk, ehk nende endine muistne usund pidi asenduma millegi uue ja võõraga. Maa alistamisel rahvas ristiti ja alustati kirikute ehitamist, enamasti igasse kihelkonda üks. Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli pidada jumalateenistusi, jagada sakramente ning rahvast kristlikus vaimus õpetada ja juhatada. Enamasti koosnes vaimulikkond sakslastest. Eestlastele tõi ristiusk kaasa selle, et neile hakati jagama haridust, millest nad küll alguses ladina keele tõttu aru ei saanud, kuid algus oli juba tehtud. Ristisõja toetajaks olid kaupmehed, seepärast tekkisid vallutuste käigus ka esimesed linnad,
kirikuid ja linnuseid ning nende õigus ja kohustus oli ka sõjateenistus, mis koosnes sõjaretkedest ja maa kaitsmisest. Peale muistset vabadusvõitlust oli talurahva õiguslik seisund väga kindlalt piiritletud ning nende kohustused paigas. Kuna siiski oli tegu ristisõjaga, siis toodi eestlastele ka uus usk, ehk nende endine muistne usund pidi asenduma millegi uue ja võõraga. Maa alistamisel rahvas ristiti ja alustati kirikute ehitamist, enamasti igasse kihelkonda üks. Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli pidada jumalateenistusi, jagada sakramente ning rahvast kristlikus vaimus õpetada ja juhatada. Enamasti koosnes vaimulikkond sakslastest. Eestlastele tõi ristiusk kaasa selle, et neile hakati jagama haridust, millest nad küll alguses ladina keele tõttu aru ei saanud, kuid algus oli juba tehtud. Ristisõja toetajaks olid kaupmehed, seepärast tekkisid vallutuste käigus ka esimesed linnad,
sajandist järjekindlalt väljendatud postulaat vaimuliku võimu ülimuslikkusest ilmaliku üle. Liivimaa praktilises poliitikas 13. sajandil ilmnes see tõsiasjas, et paavst kaldus tihtipeale toetama pigem taani kui saksa ristisõdijaid. Peale ristiusustamist algas Eestis kiiresti kirikute ehitus, algul puidust, hiljem kivist Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida Igasse kihelkonda ehitati kirik, tavaliselt keskpunkti, vana pühapaiga lähedale Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preester, kes pidas jumalateenistusi ning õpetas Enamik preestreid pärines Saksamaalt, 13. saj võis leida vaimulike seas ka eestlasi Ristisõja toetajateks olid saksa kaupmehed Sellega seoses tekkisid juba vallutuste käigus Liivimaale esimesed linnad Linnad kujunesid muistsetele kauplemis-kohtadele, teede sõlmpunktidesse, keskustesse Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus
annaabi.ee 
