Piirkonna majanduskeskus siirus seejärel arvatavasti linnuse lähistelt kahe kilomeetri jagu kirdesse, hilisema Vana-Otepää mõisa paikkonda. Otepää linnuse varemetest on tänu selle varajasele hävimisele ning varemetesse jäämisele leitud väga palju unikaalseid esemeid, millest silmapaistvaim on Otepää püss- täpselt dateeritud Euroopa püssidest senini vanim. Osa linnuse varemeid on välja kaevatud ja eksponeeritud 20. sajandil. Praegune linnuse juurdepääsutee loodest, kihelkonnakiriku poolt, ei ole algne, vaid on rajatud 19. sajandil. Algne tee suundus linnusesse (mäkke) selle kirdeküljest, kus asus tõenäoliselt ka väike alev. Selle asukohta tähistab kaasajal väike länguvajunud kivirist. Otepää muinaslinnus (piiskopilinnus) ning selle läheduses asunud kihelkonnakirik andsid nime ka hilisemale alevile (praegusele linnale), mis tekkis 18.-19. sajandil linnusest kilomeetri jagu lääne poole tähtsasse teeristi. Algselt kandis alev Nuustaku nime. PILDID:
ajutiselt Liivimaal viibivad kaupmehed ja laevnikud. 4. Gildi traditsioonilised pidustused on: maikrahvipidu, papagoilaskmine, vastlajoodud ja jõuludjoodud. Gildid kaitsesid oma liikmete huve , korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. 5. Kirikuid ja kabeleid rajati kihelkondadesse. 6. Talupoegade koormised: Viljakümnis, hinnus ja teotöö 7. Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik. Kihelkonnakiriku preestrite ülesanded olid: armuandmine, pihilevõtmine, pulmad, matused, harimine usu teemadel. 8. Naiste roll ühiskonnas oli vähem tähtsam kui meestel. Naise ülesandeks oli kasvatada lapsi ja armastada meest. 9. Linna valitses raad. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. 10. Hansa liit oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade,
5)Tugikaar-kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotud kaared.6)ohtralt Raidkivikaunistusi-erinevaid ristikulehe,õite ja pungade motiive,Rosette ,Fiaale,muinasjutulisi koletisi,tulekeele kujundeid,krabid,ristlillik,viinapuuvääte. 8. Mis on teiseks tähtsaks konstruktsiooniliseks uuenduseks gooti liigendehitises? Roidvõlvid 9. mis on Maarja kabel? Kus see asub? Viru-Nigula Maarja kabel (pühitsetud Neitsi Maarjale). Vanim kivist sakraalehitis Virumaal (varemeis) paikneb kihelkonnakiriku vahetus läheduses. 10. Mis on Kodakirik? Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. lKodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole lLahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. lKõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele
kooliõpetust. Alllinna kodanikel vaja üha rohkem kirjutamis ja arvutamisoskust ja õpetust ilmalikus keeles. Toomkoolis õpetus ladina keeles ja pigem suunatud teoloogiale ja vaimulike kasvatamisele. Toomkapiitel protestis alllinna koolide või õpetajate tegutsemise vastu, sh dominiiklaste ilmikute kooli vastu. Nn koolitüli 14. s lõpust kuni u 1428, kui paavstikohtunik Montes de Camplo kinnitas paavst Martinus V 1424. a bullat, kus ta lubas rajada ühe kihelkonnakiriku juurde linnakooli. Kool oligi rajatud Oleviste kiriku juurde (rae ja dominiiklaste koostöös). PÜHA MIHKLI KOOLSTER Tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster rajati Püha Ventseli kabeli (pärast 1219) asemele 1249. al. Püha Miikaeli klooster tegutses katoliiklikuna 1543. aastani, oli seejärel protestantlik hoolekandekeskus, kaotades 1599. aastaks sisuliselt kõik kloostrile omased tunnusjooned. Seejärel rajas Gustav II Adolfi käsul sinna esimene gümnaasium 1631. a-l.
Jaotumine Madal- ja Kõrg-Eestiks on Eesti maastikulises liigestuses valdav tänini. Siiski leidud ka teisi kontseptisoone nagu Põhja- ja Lõuna Eesti (on üldiselt parem). Põhja-Eestile lisanduvad ka saared ja Lääne-Eesti. Selle piiriks on aluspõhjakivimite avamusala. Mis omakorda tõi kaasa vastavate kivimite kasutamise ehitusmaterjalides. Põhjas lubjakivi ja lõunas liivikavi. Põhjaeestis paiknes tihti kalmistu kihelkonnakiriku aias.. Kultuuritegelased olid enamasti pärit Lõuna-Eestist, aga ka Tallinnast. Ajalooline suurjaotus Eesti ja Liivimaa, mitmel tänaseni maastikus selgelt eristuval objektil on selge kubermanguline jaotus. Telliskivi ulatub P-Saksamaalt poole Eestini, umbes Türini. Lõuna-Eestis asutati Baltisakslaste perekonnakalmistuid. Õigeusu kirikud on valdavalt Lõuna-Eestis, aga ka Saaremaal on palju. Lõuna-Eestis on kukk kirikutornis valdavalt ja Põhja-eestis valdavalt rist
ja katolike vahel. Üks fenomen see, et al 16. saj on nendesse kohtadesse visatud raha - vb märk sellest, et varem said annetused endale kabeli omanik, nt mõisnik, aga kui reformatsiooni järel see institutsioon kadus, siis hakati annetusi panema koha peale. Samuti üks spetsiifiline Liivimaa fenomen on küla kalmistu. Suurte kihelkondade puhul aksepteeriti seda, et lisaks kihelkonnakiriku juures asuvatele kalmistustele olid omad kalmistud ka külade juures. See, millised pühakud on talupoegade jaoks olulisemad olnud, seda on raske öelda, just allikate puudusel. Kui vaadata neid andmeid, mis päevadel kultusüritusi tehtud, siis viitab see argraarkalendri pühakute tähtsusele. Püha Antonius, kes oli sigade ja seakasvatajate kaitsepühak - viitab talupoegade agraarmaailmale. Miks nende rajamine keelati - see on
annaabi.ee 
