Sündis ta metsavahi perekonda. Oma esimese õpetuse sai Saar oma isalt, kes oli hea orelimängija ning improvisaator. Kogu tema pere oli muusikalembeline. 1.2 HARIDUSTEE Kooliteed alustas ta Kaansoo vallakoolis, kuhu tulles oli Saar juba vilunud orelimängija. Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis. Suure-Jaani oli sel aja üheks väljapaistvamaks kihelkonnakeskuseks Eestis. Saare muusikaõpetajaks oli seal kihelkonnakoolis Artur Kapi isa Joosep Kapp. Suure-Jaani pakkus Saarele palju uut ja huvitavat, avardas silmaringi ning süvendas ja tiivustas tema püüdlusi. 1899. aastal läks Saar õppima kaheks aastaks Põltsamaale Eesti Aleksandri-linnakooli. Seal tugevnes tema huvi rahvusliku kultuuri vastu. Saar tutvus ligemalt eesti kirjandusega ja puutus kokku maailmavaateliste küsimustega. Omandas seal vajaliku vene keele oskuse ja
Usuelu, haridus ja kultuur keskaja Eestis 1. Kirikukorraldus a) Riia peapiiskop b) piiskopid · Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) · Missad pidulikud jumalateenistused · Liturgia missa sõnalis-muusikaline osa c) Kihelkonnapreestrid usuelu korraldajad maal · 16 saj 97 kihelkonda · Kihelkonnakeskuseks kirik 2. Kloostrid a) rajajateks mungaordud Eesti tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud b) dominiiklaste kloostrid Tln, Trt, Nrva eestikeelsed jutlused ja koolide ülalpidamine c) 1407 hakati rajama ainsat augustiinlaste segakloostrit Eestis Piritale (Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale) 3. Usupuhastus e reformatsioon a)Põhjused · Nõuti usu lihtsustamist ja puhastamist kasuahnusest ja liigsest luksusest · Emakeelset jumalateenistust
piiskopkonna majanduselule ka kapiitliistungeid) kellele järgnes dekaan(jälgis jumalateenistuste krda ja üldist distsipliini). Toomkapiitli kaalukaimaks õiguseks oli õigus piiskoppi valida- lõpliku kinnitamise õigus oli siiski paavstil. Toomkapiitel oli piiskopile nõuandvaks organiks kirikuelu juhtimisel ja maa-ala valitsemisel ning tema liikmed tegutsesid sisuliselt riigiametnikena. Toomhärrade vaimulikuks kohuseks oli missade- pidulike jumalateenistuste läbiviimine. Kihelkonnakeskuseks oli kihelkonnakirik. Benediktluse ordu - elati kindlate kloostrite reeglite järgi. USUPUHASTUS. HARIDUS JA KULTUUR' Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine.Preestrtd pidid oskama kohalikku keelt. Toomkoolid, kloostrikoolid, linnakoolid Toomkoolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele.kuid XV sajandi algusest pidid juba kõrgemate vaimulikukohtae taotlejad omandama ülikoolihariduse. Õpiti saksamaa ülikoolides, kuid samuti ka Pariisis, Prahas jm.
Kord keeras ta näo klassi poole ja tegi salaja õpetajat jäljendavaid grimasse. Ise ta segi ei läinud, kuid õpilased hakkasid naerma ja laul katkes." Orelitallaja leiab veel, et Saar oli pillimees küll, kuid ei olnud laulumees! 1.3 Suure-Jaani kihelkonnakool Kaansoo külakoolist siirdus Mart Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, mis oli eelmisest koolist kolm korda kaugemal. Suure-Jaani oli sel ajal üheks väljapaistvamaks kihelkonnakeskuseks Eestis. Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus õppisid paljud tulevased vallakooliõpetajad, peeti üheks paremaks kihelkonnakooliks Eestis. 6 Kooli kaua-aegseks juhendajaks oli olnud tuntud koolimees ja mitmekülgne rahvusliku liikumise tegelane Joosep Kapp. Ta tegutses kohapeal organistina. J. Kapi algatusel loodi Suure-Jaanis laulu- ja pasunakoor ning hakati lavastama näitemänge. 1887. a. asutati
annaabi.ee 
