vabaduse valdkonnast. Ratsionalistide põhiprobleemiks oli, kuidas on võimalik inimlik vabadus ratsionaalselt korrastatud ja dedermineeritud maailmas. 2 Irratsionalistide põhiprobleem on: Kuidas on vabadus võimalik mõtetutes situatsioonides. Mida tähendab vabadust, keset kaost? Kas inimene suudab veel võidelda mõtte andmise eest mõtetule või muutub ise mõtetuse ohvriks Kaasaegse eksistentsialismi ühised jooned (võrreldes Kierkegaardiga): 1. Eksistents on alati inimese eksistents. See on inimesele omane olemisviis. Selletõttu on kogu eksistentsialism "humanistlik". Inimene seisab siin keskmes. 2. Eksistents on alati individuaalne eksistents. See on üksikule inimesele omane olemisviis. Seetõttu on eksistentsialism alati "subjektiivne". Individuaalne eksistents ei ole millestki muust tuletatav. Üksiku olemasolu ei ole näiteks nii nagu Bergsonil, indiviidi ülese "eluvoolu" osa
ei karda erineda ja välja öelda seda mida ta arvab. Samas ei meeldi mulle see et ta oma arvamust tihti nii tervalt väljendas, sest minu üks põhimõtteid on: ,,Kui sulle midagi meeldib, siis ütle selle kohta midagi head, aga kui ei meeldi, siis ära ütle midagi." Olgugi et olen lugenud mitmeid põhjuseid selle kohta miks Kierkegaard oma kihluse Regine Olseniga tühistas ei mõista ma ikkagi seda, miks ta nii käitus. Kui sa kedagi armastad, siis sa ei käitu temaga selliselt. Olen nõus Kierkegaardiga mitmetes teoloogilistes ja usulistes küsimustes. Minul on tema filosoofiast märksa kergem aru saada kuna ma olen kristlane. Olen nõus tema väitega selle kohta et on palju inimesi kes väidavad, et on kristlased, kuid seda tegelikult ei ole. Selliseid inimesi leidub palju ka tänapäeval, ma usun, et isegi rohkem kui neid leidus tema ajal. See paneb mind mõtlema selle üle kuidas tema, Kierkegaard, sellisele olukorrale reageeriks.
Klassikaliste vormide lahjendus kirjanduses, draamas, muusikas. Adornot ei saa pidada kultuuriliseks konservatiiviks: ta on avangardist. Kultuuritööstus võtab tema meelest inimestelt õiguse ise rääkida, telefon talle meeldis aga raadio mitte. Üks on dia-, teine monoloogne. Sotsiaalsed suhted on kunstiteoses olemas, isegi, kui keegi, ka kunstnik ise, ei teadvusta seda. Idee kordusest: kogemused olid paljundatavad. Adorno, sarnaselt Kierkegaardiga, uskus kahte sorti kordusesse: mineviku meenutus meenutamine tuleviku suunal Kierkegaardi meelest saab teist kordust tajuda ainult usulite vahendite kaudu, sellist kogemust ei saa kirjeldada, seda saab ainult kogeda. Adorno otsis mingit paremat ja ideaalset kordust, talle ei meeldinud uudsuse idee kunstis. See on kultuuritöösuste hea tööriist, uudsuse loogika on kapitalismi teenistuses ja Adorno tahab leida mingit teist viisi, kus uudsuse argument ei oleks primaarne
vulgaarne, lahjendatud kõrgkultuur. Klassikaliste vormide lahjendus kirjanduses, draamas, muusikas. Adornot ei saa pidada kultuuriliseks konservatiiviks: ta on avangardist. Kultuuritööstus võtab tema meelest inimestelt õiguse ise rääkida, telefon talle meeldis aga raadio mitte. Üks on dia-, teine monoloogne. Sotsiaalsed suhted on kunstiteoses olemas, isegi, kui keegi, ka kunstnik ise, ei teadvusta seda. Idee kordusest: kogemused olid paljundatavad. Adorno, sarnaselt Kierkegaardiga, uskus kahte sorti kordusesse: mineviku meenutus meenutamine tuleviku suunal Kierkegaardi meelest saab teist kordust tajuda ainult usulite vahendite kaudu, sellist kogemust ei saa kirjeldada, seda saab ainult kogeda. Adorno otsis mingit paremat ja ideaalset kordust, talle ei meeldinud uudsuse idee kunstis. See on kultuuritöösuste hea tööriist, uudsuse loogika on kapitalismi teenistuses ja Adorno tahab leida mingit teist viisi, kus uudsuse argument ei oleks primaarne
annaabi.ee 
