Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. -Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. -Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riik on ühiskonna valitsemise süsteem ja valitsemisasutuste kogum. Riik peab kujundama rahva ühtekuuluvustunnet, korraldama avalikku elu valitsusalusel territooriumil, koondama inimeste huvid mingiks kidlaks poliitikaks. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. 4. Riigivalitsemise vormid: parlamentarism, presidentalism Parlametarism-parlamendi valib rahvas ja parlament valib presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhted. Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon. Täidesaatev võim on valitsus, ks juhib praktiliselt riigi elu
Vana-kreeka: Hõõrusid merevaigust esemeid karusnaha või villaga, mistõttu see oli võimeline kergemaid kehi enda külge tõmbama. 16 saj, Ingl teadlane Gilbert: Hõõrus klaaspulka siidika, niiet see tõmbas külge kergemaid kehi. Järeldus: On olemas 2’t liiki elektrilaenguid. Klaaspulk-POS, Eboniit-NEG. Prooton-POS, Elekton- NEG, Neutron-NEUTRAL. Kasutades spets riista – elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, tehti kidlaks, et elektronlaenguga kehad võivad nii tõmbuda kui tõukuda. Samamrgilised- tõukuvad, erimärgilised- tõmbuvad. Iga elektrilaengu ümber on alati tema elektriväli- materiaalne keskkond, milles toimub ühe laetud keha mõju teisele laetud kehale. Ühele laetud kehale mõjuv jõud on tingitud teist laetud keha ümbritsevast elektrivälja mõjust temale. Elektrivälja olemasolu tehakse kindlaks tema mõju järgi mingile proovilaengule- väikesele laetud kehale või osakesele
Sept sõlmiti Nõukogude - Soome vaherahu, milega lõppes soomlaste Jätkusõda. Sept-Okt vallutas Punaarmee Eesti ja Läti va Kuramaa. 1945.a jan alustas Punaarmee uut pealetungi, vallutas varssavi ning tungis Saksa aladele. SAKSAMAA PURUSTAMINE. 1945.a veb toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati, kuidas saksa lõplikult purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati ka kidlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni austamiskonverentsi aeg ja koht. See konverents toimus 1945a. aprillis-juunis San Franciscos. Viimasel päeval kirjutasid osavõtjad alla ÜRO põhikirjale. See jõustus 24.okt 1945 ( ÜRO sünna ) 1945.a kevadtalvel alustati saksa relvajõududse lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli Saksamaa jäänud Liitlaseta, vastaste võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis sunniti alistuma viimased Itaalias asunud saksa üksused. Samal kuul
tõenäoliselt tähtis mõju Galileo loodusteaduslike vaadete kindlustamisele, mis omakorda põhjustas tema loobumise Aristotelese ,,väärtustes". Kuni viimase ajani polnud võimalik demostreerida, et Galileo oli kasutanud oma töödes katselisi mõõtmisi, ja näis olevat targem uskuda, et tema matemaatika tähtsuse rõhutamine teaduses väljandas ainult filosoofilist dogmat. Alates 1605. aastast said vaatused ja katsed Galileo õpetuse kidlaks alusmüüriks. Ta viis läbi mõõtmisi iga kord, kui see oli vähegi võimalik, ja need andsid talle kindlustunde lõppjärelduste tegemiseks nii astronoomias kui ka füüsikas. Aristoteles oli öelnud, et ei saa oodata matemaatilist täpsust seal, kus kaasatakse mateeria, ja vähemalt kuni 1602. aastani oli Galileo sellega nõustunud. Hiljem tõestati ,,Dialoogides" see küsimus uuesti Aristotelese eeskõneleja poolt ja Galileo vastas: "Õige, kui see on kord leitud, miks siis mitte seda
vastupidavust paremini, kui üksluine aeglane ringijooksmine rajal. Kordusjooksudest käigupausidega (vahepausid sõltuvad distantsi pikkusest või tempost 5-20 mis) kujunes mõiste ,,kiruslik vastupidavus,, mison keskmaajooksu juures peafaktoriks. 3. G:holmeri ,,fartlek,, (Rootsi jooksumäng on G.Holmeri avastus) Ameerika treener F.Wilt ütles fartleki kohta(Kehakultuur 1968: 276), et see on tee oaasi. Fartlek ei ole kidlaks määratud plaan, vaid treeningu filosoofia. Iga jooksja võib päev päevalt oma programmi muuta. Fartlek võib kesta 1-2 tundi. Kui jooksja tunneb väsinuna, siis ta katkestab jooksu ja kosub sörgi või jalutamisega. Fartleki kestel jookstakse aeglaselt, jookstakse ka tempojookse ning sprinte. Põhimõte on organismi mitte liialt väsitada. Iga kõmne päeva järel treenitakse üks kord tugevasti. Juhtmõte seejuures on, et jooksja harjuks sellel treeningul suurema
annaabi.ee 
