Haritud inimesed tahavad alati lisada midagi roosilist, tuues olukorda uusi aspekte näidatakse nende haridust ja mõtlemise mitmekülgsust. Daamid võib-olla panevad tähele, et mõrvar on tugev, ilus, huvitav mees. Inimesetundja taastab sündmuste käigu, mis on kurjategijat vorminud, leiab tema eluloos, ta kasvatuses isa ja ema perekonnatülide mõjusid, avastab, et kerge üleastumise eest on seda inimest karistatud ülearu karmilt, mis teda ühiskonna vastu on kibestanud, näeb esimest vastupanu sellele ühiskonnale, mis teda välja ajas ja tema jaoks enesesäilitamise nüüd vaid kuriteo läbi võimalikuks tegi. See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus. Turunaine mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu
Hegel ütleb et abstraktset mõtlemist esineb kahel viisil : kas määratlemisega või siis üldistamisega.Oma põhiideede kaitseks on Hegel välja toonud mitu näidet. Esimene näide seisneb mõrtsuka hukkamispaigale viimisega, ehk siis määratlemine. Lihtrahva jaoks pole ta muud kui mõrtsukas. Inimesetundja taastab aga sündmuste käigu, mis on kurjategijat vorminud ja avastab, et kerge üleastumise eest on seda inimest karistatud ülearu karmilt, mis teda ühiskonna vastu on kibestanud, näeb esimest vastupanu sellele ühiskonnale, mis teda välja ajas ja tema jaoks enesesäilitamise nüüd vaid kuriteo läbi võimalikuks tegi.See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus.Teise näitena oma põhiidee kaitseks toob Hegel välja turunaise olukorraga(ehk üldistamine) kus ostja läheb turunaise juurde ja ütleb,et tema munad on mädad
ainuvalitsevaks ja kohustuslikuks saanud sotsialistliku realismi juurutamisega Eestis esialgu üsna ettevaatlik. Uue võimu esimeste ettevõtmiste hulka kuulus kunstnike üle-eestilise organisatsiooni loomise katse. Moodustati Kunstnike Liidu organiseerimistoimkond, mille esimeheks sai Juhan Nõmmik, aseesimeheks Eduard Viiralt ning sekretärideks Adamson-Eric ja Kaarel Liimand. Väga andekas ja auahne kunstnik Adamson-Eric, keda oli kibestanud vabariigiaegne süüdistus kunstnikudiplomi puudumises, püüsid okupantide abiga ilmselt võita Eesti kunstielus juhtivat kohta, mis tal ajutiselt ka õnnestus. Andrus Johani oli nähtavasti üks uue võimu tõismeelseid toetajaid. Mõlemad kunstnikud kasutasid poliitilise sisuga oma 1930. aastate stiili, Adamson-Eric hilisimpressionismi, Johani lopsakat, maalilist realsimi. Pilti! 5.2. Saksa okupatsioon 1941. aastal algas Eestis Saksa okupatsioon
vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: „Maastik tähe ja küpressidega“ (1890), „Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga“ (1890), „Kunstniku tuba“ (1889), „Päevalilled“ (1888). ● HENRI DE TOULUSE-LAUTREC (1864-1901) Oli aristokraat. Tema geenides oli aga viga (tõenäoliselt sugulasabielude tõttu) ja noorena saadud trauma tõttu tema jalad ei kasvanud. Haigus aga ei kibestanud teda. Mees loobus aristokraadi elust Pariisi ööelu kasuks. Hariduselugi ei istunud ning otsustas õppida pigem eluülikoolis. Kujutas Pariisi dekadentlikku ööelu Monmartre’il. Ta ei otsinud aga ööelust inetust ega viletsust, vaid leidis maailma, kuhu ka ise hästi sobitus. Joonistas öösiti gaasilambi valgel, päeval tegi galeriis sketšidest maalid. Tema värvid on kriidise, pastelse muljega. Lautrec maalis ettevalmistamata papile õlivärvidega, mis olid tärpentiiniga (väga)