(,,Ta oleks võinud krahvile näkku sülitada see oleks ka siis tänulikult paigale jäänud.") Nana ei suutnud endas vaigistada ka kihku meessugu ja nende juhitud ühiskonna ladvikut alandada, neile kätte maksta. (,,Mis kasu ta neist soliidsetest härradest õieti oli saanud? Kõik, mis prints ja Steiner sisse tõid, oli kulunud lapsikute kapriiside peale, ilma et oleks teadnudki, kuhu raha kadus. Ja ometi jälitasid võlausaldajad teda kibedamini kui ei kunagi varem. Steiner sai vaid hädavaevu aegajalt tuhat franki kokku ajada, ja sedagi alles siis, kui Nana ähvardas teda vastasel korral uksest välja visata."). Nana tahtis rikastuda meeste arvel ja seda soovis ka tema tädi. (,,Temas ei ole ju mitte midagi. Ja sina laostad end niisuguse linnu pärast. Samal ajal kui on olemas palju paremaid, palju rikkamaid, kellel on sidemeid valitsuses."). Nana kired ei saanud rahuldatud ühegi mehega. Ta otsis viise, et end lõbustada
V Raamat: Habiirid `'Kuid üha edasi olin üksildane ja ma ei saanud elust mingit rõõmus. Tüdisin ka veinist, sest see ei rõõmustanud mu südant, vaid tegi mu näo mustaks kui nõgi, nii et ma tahtsin suura, kui olin veini joonud. Sellepärast suurendasin oma teadmisi ja õppisin ära babüloonia kirjutamise ja keele, nii et mu päevas polnud ühtki tegevuseta hetke, ja öösel magasin sügavas unes. Sest kui olin tegevuseta, hakkas mu süda pakitsema ja teda sõi leelisest kibedamini valus kurbus mu enese ja mu tegude pärast.'' Kui inimene suudab end tegevuses hoida ning hajutada halvad mõtted raskeil hetkedel, siis on tal võimalik edasi rassida ning elada. `'Horus on minu jumal ja mul ei ole midagi Ammoni vastu, sest Teebais olen ma õppinud palju suurepäraseid vandesõnu tema nimega ja neil on sõduritele tõhus mõju.'' Polütooniline mõtlemine ei tee kellelegi halba. `'Egiptusel pole vaenlasi, selleks on Egiptus liiga rikas ja vägev
Reigi Laulnud Andres Niit 1905.a, noodistus P.Süda, sõnad G.Lauri Kits otsis marju (Lastelaul) Emmaste Kits otsis marju, siiru-viirulisi marju. Anna kitsel heina, kits annab piima. Anna piim põrsale, põrsas annab külge. Anna külg lambale, lammas annab villa. Anna villad eidele, eit kujub kindad. Anna kindad poisile, poiss teeb pulmad. Kee, pada! (Töölaul) Käina Kee, kee, katlakene saada süüa sangakene. Küll Sa keeks siis kibedamini, saadaks süüa sagedamini, peaks Sa nälga nägema. Tüdrugud kajul virudamas, poisid puid luhkumas, lapsed laastu nopimas. Kee, kee katlakene, saada süüa sangakene. Et saaks lauale teid panna. Mehed metsast tulevad, poisid, puid raiumast, lapsed laastu nopimast, pere tuleb tühi kõht (2x) 22 Hällilaulude näiteid Näide 1: Näide 4: Piiu, piiu, piiu Äiu-puiu, pole mul vaeva,
juhtinud kuni ristteeni, kus ta nad halastamata teineteise vastu oli tõuganud ja purustanud. Ta mõtles veel igaveste tõotuste mõttetusele, kainuse, teaduse, usu, vooruse tühisusele ja jumala kasutusele. Ta süvenes südamerõõmuga neisse pahadesse mõtetesse, ja mida sügavamale ta sukeldus, seda enam tundis ta eneses saatana irvitust. Nõndaviisi oma hinges kaeveldes nägi ta, kui palju ruumi loodus selles kirgedele on jätnud, ning ta naeris veel kibedamini. Oma südame põhjast raputas ta üles kogu oma viha, kogu oma tigeduse, ja haiget uuriva arsti külma pilguga nägi ta, et see viha ja tigedus polnud muud kui moondunud armastus, ning kuidas armastus, see inimlike vooruste allikas, on muutunud preestri südames mingiks jõleduseks ja kuidas tema temperamendiga inimene preestrina moondub saatanaks. Ta pahvatas võikalt naerma ja muutus äkki kahvatuks. Ta oli
vahel, ja nuttis. Mul oli hirmus paha seda nähes; igaühel oleks kindlasti olnud. Läksin tuppa ja ütlesin: «Miss Mary Jane, te ei suuda näha, kui mõni inimene mures on; ja ma ka enamasti ei suuda. Jutustage mulle oma murest.» Ta tegi seda. Põhjuseks olid neegrid -- seda olin just oodanudki. Ta ütles, ilus Inglismaa reis olevat talle rikutud; ta ei teadvat, kuidas ta võib seal õnnelik olla, teades, et ema ja lapsed enam iialgi üksteist ei näe. Siis nuttis ta veel kibedamini kui enne, lõi käed üle pea ja ütles: «Oh, heldust, heldust, mõelda, et nad iialgi enam üksteist ei näe!» «Aga nad näevad! Ja kahe nädala jooksul Ma tean seda!» ütlesin ma. 394 Nüüd oli see väljas, enne kui ma asjast arugi sain! Ja enne kui ma jõudsin paigast liikuda, pani ta käed mu kaela ümber ja käskis mind, et ma ütleksin seda veel ja veel ja veel! Nägin, et olin olnud liiga läbematu ja öelnud liiga palju; nüüd olin kimbus. Palusin, et ta lubaks mind natuke mõelda