-ki, -gi liide (12)

Sarnased õppematerjalid

4

rtf

Liide -gi ja -ki

gi- ja ki-liide -gi kui ka -ki jäävad liitumisel sõna lõppu N: Kasski Liide -gi liitub helilisele häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helilised häälikud on täishäälikud ja helilised kaashäälikud Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü. (Õpi pähe!) Helilised kaashäälikud: j, l, m, n, r ja v. (Õpi pähe!) N: ÕUNGI, ONUGI, JNE. Liide -ki helitule häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helitud häälikud on kõik ülejäänud, mis ei ole täishäälikud ega helilised kaashäälikud. Helitud häälikud on: k, p, t, g, b, d, s, h, f, š, z ja ž, N: TASSKI, KOERKI, KUKKKI, JNE. Liidete -gi ja -ki ees jäävad kõik tähed alles, kaashäälikuühendi reegel ei kehti. (Kaashäälikuühendi põhireegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt.) Erandid!!! 1.liitsõnades pannkook 2. Liite -gi või -ki puhul kokkki, kohvgi, 3.kui sõna lõpeb sama kaashäälikuga, millega algab liide(-kond, -ne) modernne 4.ülipikk s kirjutatakse ka

Eesti keel

2

doc

Häälikuortograafia

Nii kaashäälikuühendis kui ka diftongis kirjutatakse iga häälik ühe tähega: börs, bors, mõtlik, linlane, lõplik, kümned, kausjas, kaunid. Erandid: 1) l, m, n, r järel on ülipikk s kahekordne: avanss, kirsse (aga kirsid), valsside, simss, ressursse ! Erand ei laiene s-le (revansi, borsi) 2) liite ­gi ja ­ki ees kirjutatakse sõna lõpuni välja: ehkki, kottki, ballgi, linngi 3) liitsõnas kirjutatakse sõnad täielikult välja: klapptool, keskkool, kristallselge 4) kui lõpeb ja liide algab sama tähega ­ kõik tähed jäävad alles kesk + kond = keskkond, modern + ne = modernne ! (aga kui tüvi lõpeb ja liide algab erineva tähega ­ kõik tähed on ühekordsed: metall + ne = metalne, mäss + lev = mäslema IV Rõhuliide ­gi ja ­ki · Täishäälikute ja heliliste kaashäälikute (l, m, n, r, v) järel on ­gi: laul gi, kanngi, kohvgi · Helitute häälikute (g, b, d, k, p, t, s, h, f, s, z, z) järel on ­ki: Lukkki, dusski, beezki, leibki V f ja s

Eesti keel

2

docx

9.klassi Eesti keele reeglid

klass Kordamine Reeglid 1. Häälikud Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kaashäälikud e konsonandid: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Sulghäälikud e klusiilid: k, p, t, g, b, d. Helilised häälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v. Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z. 2. Liide ­gi ja ­ki -gi liitub pärast helilisi häälikuid. -ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide ­gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas). Erand nr 3: liide algab sama tähega, millega tüvi lõpeb (nt: modernne).

Kategoriseerimata

40

ppt

Taheortograafia- g, b, g, k, p, t, h, i, j õigekiri

TÄHEORTOGRAAFI A  EESTI KIRI JA TÄHESTIK  Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik:  Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä,  ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g,  h, j, k, l, m, n,?

Eesti keel

3

txt

Kuidas kirjutada kirjandit

Igas lauses peab olema tegusõna. Võrdluses ei käi ,,kui" ja ,,nagu" ees koma. Kaashäälikuühendite erandid: Rõhuliite -gi/-ki ees (-ki liidet nõuavad k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z). Nt. Lill+gi, kass+ki, ehk+ki, kukk+ki Liitsõna liitumiskohal. Nt. Kristall+selge, kesk+kool Ülipikk ss l-i, m-i, n-i ja r-i järel (v.a. börs, pulseerima, kurseerima). Nt. Ressurss, valss, pulss, renessanss Liited (kõik tähed jäävad alles, kui sõna lõppeb sama tähega, millega liide algab.) Nt. Kristall+ne = kristalne, portugal+lane = portugallane Vigade märkimine: | ­ Viga × - Sõnakordus - Midagi on puudu ­ Stiiliviga F ­ Faktiviga 1)2)3) ­ Sõnade järjestus pole õige

Kirjandus

1

doc

Käänamine liitega -KI ja -GI

KÄÄNAMINE LIITEGA -GI JA -KI Liide -gi ja -ki lisatakse alati käänatud sõna lõppu. Helilistele häälikutele lisatakse liide -gi (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitutele häälikutele lisatakse -ki (b, d, g, k, p, t, s, h, f, s, z, z). Nt - koer + gi ,kass + ki, lennuk + ki, puu + gi Kääna sõnu KEEGI ja KUMBKI. Kui käänatud, siis kontrolli siit - NIMETAV KEEGI KUMBKI OMASTAV KELLEGI KUMMAGI OSASTAV KEDAGI KUMBAGI

Eesti keel

2

doc

Kirjandi kirjutamine

Kaashäälikuühendite erandid: Rõhuliite -gi/-ki ees (-ki liidet nõuavad k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z). Nt. Lill+gi, kass+ki, ehk+ki, kukk+ki Liitsõna liitumiskohal. Nt. Kristall+selge, kesk+kool Ülipikk ss l-i, m-i, n-i ja r-i järel (v.a. börs, pulseerima, kurseerima). Nt. Ressurss, valss, pulss, renessanss Liited (kõik tähed jäävad alles, kui sõna lõppeb sama tähega, millega liide algab.) Nt. Kristall+ne = kristalne, portugal+lane = portugallane Vigade märkimine: | ­ Viga × - Sõnakordus - Midagi on puudu ­ Stiiliviga F ­ Faktiviga 1)2)3) ­ Sõnade järjestus pole õige

Kirjandus

1

rtf

Üksikhääliku ja Häälikuühendi õigekiri

2x täish./diftongi järel üks k, p, t (koopad) mitmesilbiliste sõnade lõpus k, p, t viimane silp pole pearõhuline- k,p,t (taburet) viimane on pearõhuline- kk,pp,tt (omlett) h sõna alguses sõltub traditsioonist sõna sees: i silbi lõpus, j silbi alguses (maias, majas) ü ja i järel ei kirj. j-i - ei kehti tegijanim., liits. häälikuühendi õigekiri iga häälik ühe tähega (metalne) ei kehti kui 1) liitsõna (plekkpurk) 2) liide algab sama kaash., millega lõpeb sõnatüvi (keskkond) 3) -gi, -ki ees (kasski) 4) l,m,n,r järel 3. välte korral s 2 tähega, kui ei järgne kaash.(valss)

Eesti keel

Kommentaarid (12)