Adam Smithi,referaat annab ülevaate tema teooriatest. 1.Majandusteaduse ajalugu Majandusteaduse ajalugu ehk majandusmõtte ajalugu on majandusalaste vaadete areng, kaasa arvatud kitsamas mõttes majandusteaduse ajalugu.Mitmed antiikfilosoofid on teinud mitmesuguseid majandusalaseid tähelepanekuid. Kõige tähtsam neist on Aristoteles.Keskaja araabia mõtlejatest, kes on majanduse mõistmisse oma panuse andnud, on üks tähtsamaid Ibn Khaldun Tunisest (1332-1406), kes näiteks näitas, kuidas rahvastiku tihedus on seotud tööjaotusega, mis viib majanduskasvule, mis omakorda suurendab rahvastiku tihedust.Keskaegses Lääne-Euroopas arutati näiteks seda, kuidas määrata kauba õiglast hinda.16. sajandi ususõdade aegu tekkisid vabakaubanduse ideed. Need sõnastas hiljem juriidilises vormis Hugo Grotius.Merkantilistid jõudsid lähemale majandusteooriale. Nad rõhutasid maksete positiivse bilansi säilitamise tähtsust
Ajaloolased ja filosoo- fid Kreekas, Hiinas ja Araabias küsisid selliseid küsimusi. [2] • Antiik-Rooma, Kreeka kirjeldused neile tundmatutest rahvastest ja kultuuridest. – V saj. e.m.a. Herodotos — reisis palju ja pani kõik kirja – I saj. e.m.a. Lucretius — Rooma luuletaja ja filosoof (poeem asjade loo- musest - mõtted inimese kui liigi arengust; võib nimetada evolutsionismi eelkäijaks) • 14-15 saj. Ibn Khaldun uuris Lähis-Ida beduiine, esitas erinevaid teooriaid inimühis- konnast • 15-16 saj. Kaupmeeste, rännumeeste kirjatööd. Uute mandrite avastamine tekitas palju küsimusi. 1537-st Rooma paavsti bulla, et indiaanlased on inimesed • Jean Bodin (1530–96) — prantsuse poliitiline filosoof. Arutles riikide eksistee- rimisaluste üle, võrdles sellest aspektist erinevaid kultuure. • Michel de Montaigne (1533–92) — Lõi uue kirjandusliku vormi (esseed)
ususlahud eksisteerivad tänapäevani). Araabiast alguse saanud islam levis vallutuste teel kiiresti kogu Lähis-Idas. 711 tungisid araablased Hispaaniasse – enamus kohalike elanike võttis uue võimu omaks ilma võitluseta, seni olid seal võimul üsna barbaarsed visigoodid. Tekkis Cordoba kalifaat. 732 aastal toimus Poitiers' lahing, kus frangi majordoomus Karl Martell peatas araablaste edasitungi läände. Granada emiraat Hispaanias püsis kuni 1492, mil langes hispaanlaste kätte. Ibn Khaldun – 14 sajandi II pool, sündis Tuneesias, hiljem elas Egiptuses. Uuris poliitilise võimu (daula) tõuse ja langusi, eriti muidugi dar al islami alal. Leidis, et barbarid võtavad tavaliselt üle tsiviliseeritud riike, sest nad elavad lihtsamat ja omastküljest vooruslikumat elu. Selleks vajavad nad aga organiseerivat printsiipi – enamasti religioon, hiljem võtavad üle tsivilisatsiooni. Khaldun leidis, et võim peab olema võimalikult universaalne (st pooldas oikumeenilist impeeriumi).
selle pärast ei ole midagi iga tema jaoks, mis on inimesega seotud. Tarkus ja lollus, võim ja luuserlus . kõik on tema jaoks sama huvitav ja sama inimlik. Kui ta on hea sotsioloog, on ta alati õiges kohas, et saada vastuseid oma küsimustele. Ta lihtsalt ei saa teisiti. Olenevalt tema küsimustest on tal kord kasulik läbi käia preestritega, kord prostituutidega." 2. SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS -Ibn Khaldun (14 saj.) Tuneesias sündinud, Egiptuses jm elanud väga mitmekülgne inimene (ajaloost matemaatikani). Kasutab esimesi mõisteid, kirjutab süsteemselt ühiskonnast. Mõisted: sotsiaalne konflikt, generatsioon. Uurib võimu vahetumist vallutuste läbi. * Kohesioon grupis - väikses grupis iseenesest, suures grupis võib seda tekitada religion. * Töö tuleb asjade väärtusest. * "Valitsus on asutus, mis hoiab ära kõik ebaõigluse välja arvatud selle, mis ta ise toodab"
annaabi.ee 
