nimi Urga). 18. sajandil oli ta tähtis kaubanduskeskus Hiina ja Venemaa vahelisel teel. Aastatel 17061911 oli linna ametlik nimi Ih Hüree ('suur klooster'). Aastatel 19111924 kandis ta nime Nijslel hüree ('pealinna klooster'). Aastal 1924 sai linn tänase nime ja Ulaanbaatarist sai Mongoolia Rahvavabariigi pealinn. Tsingis-khaani vallutused 13. sajandi alguses ühendas kohalik pealik Temutsin karja kasvatavad rändhõimud oma võimu alla ja ülikud kuulutasid ta Tsingis-khaaniks. Seejärel läks Tsingis-khaan suurtele ohtlikele vallutusretkedele- vähem kui kahekümne aastaga läks mongolite valdusesse peaaegu kogu Aasia, alates Süüriast ja Venemaast kuni Korea ja Indo-Hiinani. Kuigi impeerium lagunes peagi mitmeks riigiks, püsib mongoli rahval elavana mälestus ühe ajaloo suurima väejuhi Tsingis- khaani võitudest. Neid on tunnistanud ka terve maailm.Mongoolia on maailmas ainulaadne selle poolest, et seal elab sama palju hobuseid kui inimesi.
Mongolite esiletõus toimus väga kiirelt. 13. sajandi alguses kerkis esile Temutsin, hiljem tuntud Tsingis-khaanina. Mongoolias ülikud kerkivad esile, keda nimetatakse nojoonideks, neil sõjaline kaaskond, keda kutsuti nukker`iteks, pooleldi ihukaitse, pooleldi sõjaväelane. Juba 12. sajandil üksteist oma võimu alla suruma. Temutsin suutis esiotsa tõusta. Ononi jõejääres sündis Tsingis-khaan. Kurultai nojoonide kokkutulek, kus valiti Temusin suurkhaaniks ehk Tsingis-khaaniks, mis mongoolia keeles suurkhaan. Ta suutis järk-järgult oma võimu laiendada, suutis rajada väga tugeva sõjaväe, tema eestvedamisel võeti vastu mongolite seadus jassa. Teatud punktide osas karm, reguleeris mongolite sõjaväge. Kokku oli jassas teadaolevalt 36 punkti, millest 13 eest ettenähtud surmanuhtlus karistuseks. Nt tapmise, röövimise, varastatud asjade ostmise eest. Kui võlgu võttes kasvasid intressid 3x suuremaks kui võlg, siis surmanuhtlus
Vürst oli valitav ja tema võim oli piiratud. Erandine terves Vana-Vene riigis valis veetse ka Novgorodi piiskopi, kellel oli tähtis roll ka ilmalikus elus. Mongolid olid Sise-Aasia steppide rändkarjakasvatajad. Nad jagunesid hõimudeks, mida juhtisid pealikud ehk khaanid. Lisaks olid ka ülikud ehk nojoonid. Hõimud sõdisid pidevalt, aga võimas väepealik Temutsin tõusis teiste seast esile ja allutas oma võimu alla palju hõime. 1206. aastal nimetati ta Tsingis- khaaniks. Tema pojapoeg Batu-khaan otsustas vallutada kõik läänepoolsed maad ning 1237. aastal vallutas ta Kirde- Venemaa. Paari aasta pärast vallutati ka Lõuna-Venemaa ja Kiiev. Vene vürstiriigid pidid hakkama mongolitele makse maksma ja jäid neist sõltuvaks. Venemaa kuulus Kuldhordi (mongolite riik) mõjusfääri. Vürstid pidid ise käima khaanide juures valitsemisõigust tõendavat ürikut hankima. 1252. aastal sai suurvürstiks Aleksander Jaroslavits
hubilai khan - 1257 hakkas Möngke kasutama uut strateegiat- vaenlase ümber piiramist. Ümbritsesid Songi mitmel rindel, L-S vastu. Vend, kes oli tsingiskhaani lapselaps nimega Hubilai. 1254 vallutas Möngke Nanzhao riigi, järgmine samm Tiibeti poolt üks provints aga ta suri. Mongolid peatasid sõja mõneks ajaks. Nomaadi rahvad olid päriluse mõttes meiega rohkem sarnased, neil toimusid valimised. Hubilai kaldus konfutsianistlike vaadete poole. Arvas, et see annab tugevuse. Valiti khaaniks 1260. aastal. Võttis endale Hiina valitseja tiitli. Rajas oma uut pealinna tänapäeva Sise-Mongoolia aladel Taipingi linnas ( tol ajal ülemine pealinn – Shangdu) . Tema võimuletulekule tekkis kentsakas olukord – Hiinas kaks valitsejat. Endiselt oli olemas ka Hiina keiser, põhjas valitses aga Hubilai-khaan. Mõlemad nimetasid ennast legitiimseks Hiina valitsejaks. Songi keiser oli õigusjärgne valitseja, mongoli keiser uus taevamandaadi omanik. 1268
annaabi.ee 
