naaberhõimu poolt vangi ja pidi viibima kolm aastat raskes orjuses. Ta tegi kõige raskemaid töid vaenuliku hõimu sepapajas, endal puupakk kaelas. Kuid ta tappis ahelaga valvuri, põgenes sealt ja saatis hiljem palju aastaid sõdades mööda, taotledes võimu teiste khaanide üle. Temutin paistis silma sõjakate tatari khaanide seast erilise lahinguõnnega, julmusega vaenlaste ning heldusega poolehoidjate vastu ja hoogsusega rünnakutes. Ta oli juba viiekümne aastane, kui khaanid kuulutasid ta suurkagaaniks ja tõstsid ,,valgele auvildile" lootuses, et ta hakkab täitma kõige suursugusemate khaanide soove.. Kuid Temutin allutas kõik oma tahtele ning võttis endale uue nime ,,Tingis-khaan" , mis tähendab ,,taeva poolt läkitatu". Ta purustas ning orjastas kangekaelsed hõimud ja nende juhte keetis elusalt ära kateldes. Ta kuulutas, et talle alistunud hõimud moodustavad maailma ainsa taeva poolt
Samal ajal türklasest piraat Tsara ähvardas rünnata Konstantinoopolit. Aleksius I otsides meeleheitlikult olukorrast väljapääsu, kirjutas (abi paluva sisuga) Flandria Robertile, mis hiljem oli üks I ristikäigu etekäändeid. Saades tavalise ebamäärase vastuse, keiser palus Polovtside khanideltt Bonjaki jaTugorkani käest päästmist petsebeegide küüsist. Khaane kutsuti pealinna, kus neile korraldati silmipimestavalt rikkalik vastuvõtt, mis pani neid nõustuma. Oma sõna khaanid pidasid. Toimus verine lahing polovtside ja petsenegide vahel, mis lõppes viimaste täieliku hävitamisega. Armee Olukorras, kui riigil polnud enda sõjaväge, ega palgavägedeks rahalisi vahendeid ning riiki valitsesid feodaalid, loodi pealt näha thema sarnane Proniaari süsteemi, mis tegelikult oli riigi ametliku haldusjaotuse kujul legaliseeritud feodaalkord. Seega ple ime, et proniaarid, kes olid
Novgorod oli aga demokraatliku valitsemisviisiga. Kõrgeim võimukandja oli seal rahvakoosolek ehk veetse, kus otsused võeti vastu toetuskisa tugevuse põhjal. Seal valiti Novgorodi tähtsaim ametimees ehk possaadnik. Vürst oli valitav ja tema võim oli piiratud. Erandine terves Vana-Vene riigis valis veetse ka Novgorodi piiskopi, kellel oli tähtis roll ka ilmalikus elus. Mongolid olid Sise-Aasia steppide rändkarjakasvatajad. Nad jagunesid hõimudeks, mida juhtisid pealikud ehk khaanid. Lisaks olid ka ülikud ehk nojoonid. Hõimud sõdisid pidevalt, aga võimas väepealik Temutsin tõusis teiste seast esile ja allutas oma võimu alla palju hõime. 1206. aastal nimetati ta Tsingis- khaaniks. Tema pojapoeg Batu-khaan otsustas vallutada kõik läänepoolsed maad ning 1237. aastal vallutas ta Kirde- Venemaa. Paari aasta pärast vallutati ka Lõuna-Venemaa ja Kiiev. Vene vürstiriigid pidid hakkama mongolitele makse maksma ja jäid neist sõltuvaks
Georg Fennel kirjutanud vene kriisist 12.-13. sajandil. Vladimir, Torzok, Korzelsk Kirde-Venemaal Vladimir Suzdadi läheduses. Mongolid lõid 13. sajandi algul allutatud maade valitsemiseks omaette riigid, need riigid said igaüks oma valitseja. Venemaa sai Kuldhordi. Kuldhordi loomist märgitud 1224, Batu-khaan oli selle valitseja. Kuldhord oli territooriumilt väga suur, Lõtõsi? Jõest Doonauni. Pealinn Sarai ja Volga jõel paiknes. Esialgu Sarai jurtadest linn. Kuldhordi khaanid ja üldse mongolid tegelesid põhiliselt rändkarja kasvatamisega, seda teadsid ja tndsid. Venemaa Kuldhordi ei kuulumud, oli omaette ja vürstid pidid maksma andamit. Muude allutatud rahvastega käituti rängemalt, võlglased müüdi orjadeks. Paavst saatis Carpini mongolite juurde, et meelitada neid ristiusku astuma. Käib Batu juures ja suurkhaani juures. Suurkhaan ei huvitu Caspini ristiusu vastuvõtmise ettepanekust. Suurkhaan lasi paavstile kirja