Peamine on, et põld saaks tasane ja ühtlaselt külvisügavusega haritud. Väetamine Taimede toitumine ja õige väetamine on õlleodra agrotehnika üheks olulisemaks elemendiks. Väetise annuse suurenedes saaks algul hüppeliselt tõuseb. Suuremate väetiste koguste (lämmastik üle 100 kg/ha) saagikasv väheneb ning osa lämmastikust jääb varuainete (tärklise) moodustamisest üle. Õlleodra lämmastikuga üleväetamine alandab kvaliteeti. Maksimaalne lämmastiku norm on 80 kgN/ha. Kuna väävel on väga liikuv element ja selle tasakaal mullas väga muutuv, tuleb sellest osa kompenseerida väetistega. Õlleoder vajab hektarile 15 kg väävlit. Sademetega saab 4-6 kg, lehtede kaudu õhust 1,5 kg. Väetisega oleks hea, kui antaks vähemalt 10 kg. Reegel: 1kg väävli puudus põhjustab 10 kg. Lämmastiku mittekasutamist enamsaagiks. Mulla optimaalseks fosfori 7
•Ei lisandu märkimisväärses koguses •Toitainete/ühendite N, P, org. ainet ega energiat lisandumine/väljaviimine võib olla looduslik või inimtekkeline 10. Mille poolest erinevad metsa ja rohumaa ökosüsteemid? Metsa ökosüsteemis on netoproduktsioon suurem.? 11. Kui palju deponeerub N ühele ha Keskeuroopas/Eestis? Kesk-euroopas 5-8,12, eestis 3-4 kgN/ha/yr 12. Väljenda omavahel matemaatiliselt suurused koguproduktsioon, taimede hingamine, loomade hingamine ja koosluse netoproduktsioon Netoproduktsioon=koguproduktsioon-lomade hingamine-taimede hingamine ?? 13. Miks aafrika vihmametsa netoproduktsioon on sama suur kui Taani pöögimetsal, kuigi brutoproduktsioonid on erinevad? C omastamise efektiivsus Taanis suurem kui Aafrikas 14
(10:20)*100=50 g · Väetatava puu võraalune pind on 12 m2, siis väetise kogus on 50*12= 600g · Väetiste kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toiteelementide kogusest Sügisene väetamine PK-väetised järgmise aasta saagiks sügiskünni alla, kui ei planeerita paiklikku väetamist kompleksväetisega N-väetis taliteraviljadele (kuni 30 kgN/ha NH4NO3 ) külvieelse mullaharimisega, kui eelkultuuriks oli suviteravili ja sõnnikut ei anta Orgaanilised väetised sügiskünni alla, mis viiakse mulda kiiresti pärast laotamist Orgaanilisi väetisi pealtväetisena pikaajalistele rohumaadele (4..6 aastat pärast rajamist) pärast viimast niidet (karjatamisringi) PK-väetised pealtväetisena rohumaadele pärast viimast niidet või karjatamise lõppu Kevadine väetamine
tase. Seda väetiskogust, mille juures saadakse maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt
efektiivseks väetiskoguseks xagr. Xagr=a1/2a2. Väetise efektiivsus näitab seda enamsaaki, mida
väetise arvel saadakse, tähtsaim näitaja on diferentsiaalefektivsus, mis näitab iga täiendavalt mulda
viivdava väetiskilogrammi arvel saadavat enamsaaki. Seda
annaabi.ee 
