mõnda aega tööta. Miinimumpalk Kui seadusandja või ametiühing kehtestavad miinimumpalga, mis ületab turutasakaalu palka, siis tööturg ei tasakaalustu. Kuna tööjõud on suhteliselt kallis, töö nõudmine väheneb, kuna palgad on suhteliselt head, töö pakkumine kasvab. Vahe ongi tööpuudus. Üldiselt arvatakse, et moodsas majanduses on miinimumpalgaga seotud tööpuuduse tähtsus väike, sest enamike majandussektorite palk ületab miinimumpalga tunduvalt. Keynsistlik tööpuudus Palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei tasakaalustu. Efektiivse palga teooria Töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus.
o potentsiaalne tootmismaht see on reaalne SKP, mille majandus saavutab, kui ta toodab võimalikul tootmise piiril; see on reaalse SKP maksimaalne suurus, mille majandus saavutab antud tehnoloogilise taseme ja elanikkonna suuruse juures, arvestades loomulikku tööpuudust; ressursid on maksimaalselt rakendatud. AS kõver on vertikaalne sirge, kogupakkumine on samal tasemel ühiskonna potentsiaalne tootmismahuga o Keynsistlik koolkond: o kogunõudmise kontseptsiooni väljatöötamine, AD komponendid o palgad ja hinnad on jäigad, need ei kohane turumuutustele o Keynes tööhõivest: o tasakaal võib saabuda ka allpool potentsiaalsest tootmismahtu, st tööpuuduse tingimustes o tööpuuduse põhjusteks on ebapiisav kogunõudlus
(inflatsioonimäär, rahvusvahelised finantsturud jne) Kuna kaasajal toimub maailma üldine globaliseerumine ning finantstehingutel praktiliselt piirid puuduvad, siis üha enam mõjutavad intressimäärasid välistegurid, mida otseselt ei saa alati mõjutada.(finantsturg, kohalik valitsused) Majandustasemel käsitlevad intressimäärade kujunemist kaks peamist teooriat : 1)Klassikaline ehk monetaristlik teooria - 2)Keynsistlik ehk likviidsuseelistusteooria Mõlema teooria keskseks lähtekohaks on laenuvahendite nõudmise ja pakkumise vahekoht turul, mille alusel kujunevadki intressimäärad. Laenuvahendite pakkumise kasv alandab intressimäärasid ja vastupidi, laenunõudluse suurenemine suurendab intressimäärasid. Raha pakkumise mõjutegurid 1)Riigi majandustegevuse aktiivsus – majandusaktiivsuse suurendes suureneb ka üldine rahanõudlus, et katta raha igapäevast suurenenud vajadust
Regionaalne töötus, kus ühes regioonis mingi eriala või haru töötajad ei leia tööd, ehkki mõnes teises riigi piirkonnas oleks nõudlus nende järele suurem. Miinimumpalk - kui seadusandja või ametiühing kehtestavad miinimumpalga, mis ületab turutasakaalu palka, siis tööturg ei tasakaalustu. Kuna tööjõud on suhteliselt kallis, töö nõudmine väheneb, kuna palgad on suhteliselt head, töö pakkumine kasvab. Vahe ongi tööpuudus. Keynsistlik tööpuudus - palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei tasakaalustu. Efektiivse palga teooria - töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja, et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka
annaabi.ee 
