Makroökonoomiline aspekt käsitleb stabiliseerimispoliitikat. Küsimus on, kas eurotsooni fiskaalpoliitika peaks olema ühtne või mitte. Kui oleks ühtne fiskaalpoliitika, siis rahvusriik oleks jäetud ilma igasugusest vastu- ehk kontratsüklilisest makroökonoomilisest vahendist. Mõned riigid kasutavad aktiivselt fiskaalpoliitikat (Prantsusmaa, Itaalia), mis ühtlasi tähendab keyneslikku lähenemist majanduse mõjutamisele (visible hand). Saksamaa seevastu on väga skeptiline keynesliku reguleerimise suhtes. 6. Ühe liikmesriigi fiskaalpoliitika võib mõjutada teisi riike ___________________ kanali, ________________ kanali ja______________________________ kanali kaudu. Need välismõjud võivad teiste riikide majanduse olukorda parandada või halvendada. a) ekspordi ja impordi, aktsiaturgude, vahetuskursi; b) tulude ja kulutuste, inflatsiooni, laenukulude; c) tööjõuturu, kapitalituru, ja maa; d) maksude, kulutuste, eelarve defitsiidi.
n Riik ümberjagajana (EL u 40%): n Võrdsus: otseste ja kaudsete maksude, astendamise ja toetuste mõju (ÜK 2004: astmeline tulumaks kõrgeim 40, üldtase 22, kaudsed maksud äärekümnendikel 16-31, kokku efektiivne maksukoormus 32-43) n Käitumisliinide soosimine või takistamine: aktsiisid, keskkonnamaksud, abirahad (subsiidium, dotatsioon n Modernse keynesliku welfare'i (heaolu-) majanduspoliitika eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida täistööhõivet, positiivset väliskaubandusbilanssi, stabiilseid hindu (vältida inflatsiooni). Institutsionaalne stabiilsus (kolmepoolsed kokkulepped, töörahu) tagab majanduskasvu. Jäikus n Monetaristide eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida stabiilseid hindu. Suurem paindlikkus, konjunktuurikõikumised
kus, V raha ringluskiirus P hinnatase M ringluses oleva raha hulk Y kogutoodangu hulk(reaalne SKP) Alternatiivne teooria sellele ona Keynesi rahateooriaks, väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: · Tehingumotiiv ehk soov omada raha, etteostada igapäevaseid kindlaid tehinguid · Ettevaatusmotiiv ehk soov omada raha ettenägematutaks juhtudeks · Spekulatsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäärk tulevikus peaks tõusma. Keynesliku vaatenurga kohaselt sõltub raha nõutav kogus otseselt tulutasemest(Y) ja hinnatasemest(P) ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Intressimääramõjurid Intresson lisamakse, mida laenuvõtjad maksvad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgses laenusummas. Vastavalt klassikalisele teooriale on intressimäär määratud ühelt poolt investeeringute nõudlusega(Df) ja teiselt poolt säästude taseme ehk leanude pakkumisega (Sf).
.: suurendama 7. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tulemusena suureneb kogutulu IS-LM mudelis: vähem kui Keynesi risti mudelis välja arvatud juhul, kui LM kõver on horisontaalne 8. Nn kulutuste hüpotees põhjendab Suurt Depressiooni: IS kõvera nihkega alla vasakule 9. Mida väiksem on investeeringute intressitundlikkus ja mida väiksem on multiplikaator, seda lamedam on IS kõver “Väär“. 10. Keynesliku mudeli eelduseks on jäik, muutumatu hinnatase ning klassikalise mudeli eeldus on hindade täielik paindlikkus. Tõene 11. Kui firmad on tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud, siis on ehitusinvesteeringud kasvavad ning see nihutab IS kõvera üles paremale, mille tõttu kogutulu suureneb. Tõene 12. Mida tundlikum on reaalraha nõutav kogus kogutulu suhtes ja mida tundlikum on reaalraha nõutav kogus intressimäära suhtes, seda järsem on LM kõver. Väär (järsem) 13
annaabi.ee 
