katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti.
(saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti.
kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. otsekõne + saatelause + otsekõne "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" 5. KAUD- KÕNE 6. LAUSE- verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peas ja LÜHEN saapad jalas, ega lasta vilet. D määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole.
(saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti. KIILLAUSE Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud. Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare.
või järel, ka otsekõne sees (saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti. PUNKT Punkt pannakse 1) väitlause lõppu: Me ei teadnud, millal ta tuleb. 2) araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele: 20. märtsil, 1995. aastal, 5. avenüül 3)lühenditesse, mis võivad lugejat eksitada: See toimus 5. saj e.m.a. KOMA Koma pannakse 1) aga, kuid, vaid, ent ette koond- ja rindlauses
(saatelausega katkestatud otsekõne): 1) saatelause + otsekõne: Esineja lausus: "Siis olid tingimuses hoopis teised." Poiss päris: "Kas eilset filmi nägite?" 2) otsekõne + saatelause: "Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" KIILLAUSE Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud. Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare. Ausõna, mina seda ei teinud Kas tõesti, juba ta tulebki. Ei või olla, ema teab juba kõike. Suurepärane, Juku võitis.
Kaera läheb künniks vähem, Taliteraviljad Talirukis ja talinisu. Normaalseks elutegevuseks peavd olema teatud perioodi jahedas. Kuu kuni kaks kuud peavad olema jahedas 0 - +3 kraadi. Jarovisatsiooni staadium. Kõrge kasvuga, pika kasvuaeg, kevadiste tööde maht väiksem. Peavad läbi elama pika talvitusperioodi. Talub ainult 20 kraadi. Talirukis Tähtis leivavili, rukkiklii, põhk, soojuse suhtes vähenõuügisel peab moodustama 3-4 võrset, need talvituvad hästi, rukis võrdub kevasti hästi. Niiskuse suur vajadus, vastupidav põuale. Kasvab ka soomuldadel. Lupjamine kasulik happelisel pinnal, suur toitaine vajadus. Enamik rukkisorte vajab seista 1 kuu vähemalt, idavnemus taastub. Rukis on risttolmleja, tuule abil. Talinisu Hea saagikuse. Suurem osa inimtoiduks (sai), kasvupind kasvanud, talub vähem külma kui rukis -16- 18. Nõudlikum mulla viljakuse eesviljade temperatuuri jne. Talub üleujutust paremini kui rukis, mulla toitaine vajadus suurem kui rukis
annaabi.ee 
