Mis rajati aastal 1993 Eesti suuremate soode, metsade ja lamminiitude kaitseks. Soomaal võib lume sulamisel veetase tõusta üle viie meetri. Kohalikud inimesed kutsuvad omapärast tingitud regulaarset suurvett viiendaks aastaajaks. 4 MAAKONNAKESKUSE AJALUGU JA TEISED LINNAD. Viljandi: maakonnakeskus on Viljandi linn, mille nimetus on olnud Fillin ja Felin. Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb 1211. aasta kevadtalvest, kui linnuse esimene piiramine toimus liivlaste ja saksa orduvägede poolt, kes siinset rahvast sundisid ristiusku pöörama. 1224. aastal alustati Viljandis kivilinnuse ehitust, mida korralda mõõgavendade ordu meister Volquini. Kivilinnuse ehitus kestis üle 300. aasta. Selle aja jooksul sai Viljandist poliitiliselt ja majanduslikult mõjuvõimsa komtuuri residents ja komtuurkonna keskus. Linnuse põhjaküljele tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aasta.
aasta 31. augustist kuni sama aasta 9. novembrini, mil komisjon selle vastu võttis. Sillale korraldati nimepanemise konkurss, ja kuigi poolehoiu võitis Lossi sild, hakati seda tollase linnapea Jaan Varese tõttu Varese sillaks kutsuma. Viljandi kohta üldiselt. · Tõenäoliselt mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias. Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb aga 1211. aasta kevadtalvest, kui saksa rüütlivägi koos liivlastest ja lätlastest abiväega esimest korda Viljandi alla jõudis siinseid paganaid ristiusku pöörama. · Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. · 1744. aastal kinkis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna Viljandi mõisa oma õuedaamile Maria Tsogolkovale. Linnaõigused tagastati Viljandile 1783. aastal. Linn võis jälle linna kombel arenema hakata. ·
nud peamiselt kaks looduskirjanikku, Edgar Kask ja Juhan Lepasaar. Eesti looduskirjanduse lugu 257 Joonis 4. Juhan Lepasaar (foto: Tõnu Talpsep 1994). Edgar Kase kirjutisi ja fotosid ühendavad neli raamatut: "Tee vaiku- sesse. Muraka soostik" (1977), "Kuuvikerkaar" (1995), "See müstiline ar- mastus" (2002) ning "Õnnemudel" (2004). "Tee vaikusesse" kujutab auto- ri erakuelu vanas rabaäärses Varessaare metsavahimajas kevadtalvest sügiseni. Peatähelepanu all on inimese–looduse suhe, samuti looduskait- se küsimused, soo ökoloogia. Autor möönab, et looduskogemus ei ole alati mugav, et üksildases soosaaretalus tuleb peale romantilise loodu- ses-olemise tunde tunda ka külma, hirmu, aga eeskätt aukartust elu ees. Ka "Kuuvikerkaar" vahendab meeleolusid Kõrvemaalt ja Muraka rabast, nende kõrval ka looduspilte Viidumäelt ja Vilsandist. "See müstiline ar-
seal kauem kui ümbritseval alal. Lumikate jääb kõige varem püsima Haanjas, seejärel Otepää ja Pandivere kõrgustikul. Kõige hiljem tekib püsiv lumikate Hiiu- ja Saaremaa läänerannikul. Huvitav Geograafilisest laiusest tingituna on Eestis hästi välja kujunenud ilmastiku hooajalisus ehk sesoonsus. Eestis eristatakse kaheksat nn klimaatilist aastaaega. Peale nelja tavalise aastaaja räägitakse klimaatilisest vaatekohast ka kevadtalvest, varakevadest, hilissügisest ning eeltalvest. Kevadtalv on lume sulamise periood, valitseb sula, lumikate väheneb. Kui lumikate on lõplikult sulanud, algab varakevad, maapind sulab ja hakkab soojenema. Kevade alguseks loetakse vegetatsiooniperioodi algust, õhutemperatuur jääb püsivalt üle +5 kraadi C. Aktiivse taimekasvu periood kestab Eestis 120-130 päeva. Suve alguseks loetakse ööpäevase õhutemperatuuri püsivat tõusu üle +13 kraadi C
annaabi.ee 
