Alumise poolkera poolus kannab nimetust nadiir. Taevakeha nurka horisonditasandil (mõõdetakse põhjapunktist ida või lõunapunktist lääne poole) nimetatakse asimuudiks. Horisondilised koordinaadid Ekliptiline koordinaatide süsteem Ekliptilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on ekliptika. Ekliptika on rada, mida Päike näivalt järgib oma aastasel teekonnal. Sarnaselt otsetõusule ekvaatorilises süsteemis on ekliptilise pikkuse nullpunktiks kevadpunkt. Kõik planeedid (v.a Pluuto) tiirlevad ümber Päikese enam-vähem samal tasandil, olles seetõttu alati üsna lähedal ekliptikale (st. neil on alati väike ekliptiline laius). Galaktiline koordinaatide süsteem Galaktilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on Linnutee. Laiuskraadilist nurka nimetatakse siin galaktiliseks laiuseks ning pikkuskraadilist nurka galaktiliseks pikkuseks Tänan kuulamast!
taevasse ei saa kirjutada.15. Sodiaak ehk loomaring on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole Päikese näilist teekonda ehk ekliptikat.16.Tähistaeva püsivus muutumatuna on seletatav tähtede suurte kaugustega.17. Maa liikumine jagatakse:tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber enda, ja telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber. 18. Päikeseööpäev Täheööpäev tavalisest 4 minutit lühem, jagatakse ka 24 h. Algab, kui kulmineerub kevadpunkt.19. Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg Maa kahe järjestikuse läbimineku vahel kevadpunktist.20. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt.21. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kuuvarjutuse tekitab Maa vari, kui planeet tuleb Päikese ja Kuu vahele. 33. 34.Teleskoobid:lääts-,peegel-,raadioteleskoobid. 35.Kosmilise tehnika kasutamine annab võimaluse uurida kosmoseprotsesse nt Hubble
I seadus Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. Planeedi orbiidi kaugeimat punkti Päikesest nimetatakse afeeliks, lähimat aga periheeliks. II seadus Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. III seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu orbiitide suurte pooltelgide kuubid. 1 AU (Astronoomiline ühik) = 150 mlj km - Päikese näiva liikumise aastast teed nimetatakse ekliptikaks. Kevadpunkt on 21. Märtsil ja sügispunkt 23. Septembril (võrdpäevsus). 22. Juuni on kõige pikem päev ja 22. Detsember kõige lühem. Taevakehade uurimismeetodid Spektraalanalüüsiga saab määrata kiirgavate ja neelavate aatomite hulka ja gaaside keemilist koostist. Tähe heleduse järgi saab määrata tähe atmosfääri temperatuuri.Tähtede temperatuurid jäävad vahemikku 3000 (punane) kuni 30 000°K(sinakas-valge). Päike on kollane kääbustäht,
Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju 16. See, et tähtede asend taevasfääril on püsiv on seletatav sellega, et tähtedevahelised kaugused on väga suured, selleks, et pilt muutuks, kuluks sadu tuhandeid aastaid. 17. Maa liikumine jagatakse: tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber telje, telje pretsessioon orbiidi tasandil normaali ümber 18. Täheööpäev on 4 minutit lühem. Päikeseööpäev algab keskööl, täheööpäev siis, kui kulmineerub kevadpunkt. Päikeseööpäev on Maa pöörlemisperiood Päikese suhtes, täheööpäev on Maa pöörlemisperiood kinnistähtede suhtes. 19. Troopiline aasta on aasta, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist. 20. Planeetide näivat silmusekujulist liikumist tähtede suhtes põhjustab see, kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. 21
8 täiend 360 kraadini (tE = 360° t). Termin tunninurk on iseenesest täiesti loogiline, sest ta muutub võrdeliselt ajaga, seega siis on ajaühikutega otse seotud. Tunninurga asemel võib teise koordinaadina kasutada otsetõusu (, RA), mis on ekvaatori kaar kevadpunktist e. Jäära punktist () taevakeha meridiaanini, loetuna vastassuunas westi tunninurgale. Kevadpunkt on ekvaatori punkt, kus Päike oma aastaringsel liikumisel läheb lõunapoolkeralt põhjapoolkerale üle. Selle koordinaadi kasutamise eeliseks on tema otsene seotus Päikese liikumisega, puuduseks aga see, et taevakeha tunninurga saamiseks tuleb otsetõusule kevadpunkti tunninurk juurde liita (üks tehe tuleb juurde).Vanemates Merekalendrites olidki tunninurkade asemel toodud otsetõusud, praegusel ajal on see koordinaat oma tähtsuse minetanud. Omal ajal nimetati otsetõusuga koordinaate
Ringjoone sisse jäävat tasandit nimetatakse taevaekvaatori tasandiks. Taevaekvaatori tasand on 90º nurga all ehk risti maailmateljega. Päike näib aastaga läbivat taevasfääril 13 tähtkuju, tehes sellega ringi taevasfäärile peale seda näivat teed nimetatakse ekliptikaks Ekliptika on kujuteldav joon taevasfääril, mida mööda toimub Päikese aastane liikumine. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse võrdpäevsuspunktideks kevadise võrdpäevsuspunkt ehk kevadpunkt on Kalade tähtkujus, selles punktis asub Päike kevadisel võrdpäevsusel ehk 21. märtsi paiku. Sügisene võrdpäevsuspunkt ehk sügispunkt asub Neitsi tähtkujus, selles punktis asub Päike sügisene võrdpäevsuse ajal ehk 23. septembri paiku. Siiani on jäänud kevadpunkti tähiseks Jäära tähtkuju märk ja sügispunktil Kaalude tähtkuju märk . See tuleneb sellest, et antiikajal asetsesid kevadpunkt ja sügispunkt Jäära ja Kaalude tähtkujus.
jaoks erinev ning see takistab selle laialdasemat ning samaaegset kasutamist. Seepärast kasutatakse peamisel ekvatoriaalset taustsüsteemi, mis võimaldab suhteliselt lihtsate teisen- duste teel kirjeldada objekti asukohta taevas mistahes Maailma punktis. Taevakeha asukoht määratakse ekvatoriaalses taustsüsteemis kolme koordinaadiga: δ – kääne e deklinatsioon (nurk mõõdetuna taevaekvaatorist), α – otsetõus (nurk, mõõdetuna taeva nullmeridiaanist) ning γ – kevadpunkt (nurk mõõdetuna kevadpunktist so kohast kus Päikese trajektoor lõikab taevaekvaatorit). Justnimelt ekvatoriaalsetes koordinaatides ongi erinevates teatmeteostes ja kataloogides tavaliselt esitatud taevakehade asukohtade kirjeldused (tavaliselt nullmeridiaani suhtes). Teatmikes on tavaliselt toodud ka juhtnöörid kuidas esitatud koordinaadid konkreetse vaatleja asukohta sobituvad. 18 5.2. TÄHTKUJUD
annaabi.ee 
