tööstuse ja kaubanduse osakaalud. Järgmistel aastatel oodatakse Euroopa Liidu fondide intensiivsemat kasutamist ning valitsussektori investeeringute jätkumist, mis aitaksid majandustsükli madalseisu tasandada ja toetaksid pikaajalist majanduslikku sarnastumist. [slaid4] Näha oleval graafikul on võrreldud Eesti Panga kevad- ja sügisprognoosi Suurema osa 2007. aasta Eesti Panga kevadprognoosis nimetatud riskide realiseerumise tulemusena on Eesti majandusareng järginud pigem kevadprognoosi lisa- kui põhistsenaariumi. Sügisprognoosi kohaselt kahaneb Eesti majandus nii 2008. kui ka 2009. aastal ning kasv taastub alles aastal 2010. Aastatel 20052007 võimendas majanduskasvu laenamisel põhinev nõudlus, mille käigus liikusid ressursid suuresti sisenõudluse teenindamisse. [slaid5] Siinkohal on sobilik tutvustada Eesti Panga majandusprognoosi lisastsenaariumit. Nii Eesti kui ka maailma majanduses valitseb märkimisväärselt suur ebakindlus ning
164,00 180,81 199,34 0 5 etanoolisisalduse Muu alkohol 1% kohta 14,90 15,65 16,43 17,25 18,11 hektoliitris Hinnang alkoholiaktsiisi tõstmise mõju kohta riigieelarvele põhineb Rahandusministeeriumi 2012. aasta kevadprognoosi makromajanduslikel väljavaadetel. Hinnanguliselt suurenevad alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena riigieelarve kassapõhised maksutulud 7 miljonit eurot 2013. aastal, 22 miljonit eurot 2014. aastal, 40 miljonit eurot 2015. aastal ja 60 miljonit eurot 2016. aastal. Alkoholiaktsiisi 5% tõstmise tulemusena kasvab inflatsioon 0,12% aastatel 20132016, mis on aktsiisi negatiiivne mõju. Alkoholiaktsiisi tõusuga suurenevad kindlasti riigi tulud ning kui arvestada, et aktsiisi tõus oli
(sealhulgas kütuse), tubaka ja alkoholi aktsiisimäärasid. Selle poliitikaabil loodetakse aastaks 2011 langetada inflatsiooni 3% lähedale. (Riigieelarveseadus 2008- 2011) Maastrichti inflatsioonikriteeriumi aluseks olev Eesti 12 kuu harmoneritud tarbijahinnaindeks (THHI) alaneb kaudsete maksude plaanitust kiirema tõstmise tulemusena 2011. aastal 3,0-3,1 protsendini, mis muudab kriteeriumide täitmise 2011. aastal tõenäolisemaks, kui see oleks kevadprognoosi kohaselt aksiiside järkjärgulise tõstmise korral (Riigieelarveseadus 2008 § 2.2.2) ,,Valitsuse keskpika perioodi eesmärgiks on hoida valitsussektori eelarve ülejäägis" (Riigieelarveseadus 2008 § 2.3.1) Valitsusektori 2006.a. eelarve ülejäägiks kujunes 7,7 mld krooni ehk 3,8% SKPst. Esmakordselt olid ülejäägiga kõik valitsussektori tasandid. Valitsussektori eelarve ülejäägist 80% moodustas keskvalitsuse ülejääk, põhjuseks kavandatust suurem tulude
algust. · Eelarvestrateegia koostamiseks on Rahandusministeeriumil õigus saada andmeid riigiasutustelt ja valitsussektorisse kuuluvatelt isikutelt. Riigi eelarvestrateegia · Koondab kõik riigi tegevused, eesmärgid ja maksumused neljaks järgnevaks aastaks · Koostatakse 11 ministeeriumi ja Riigikantselei strateegiate ning RM kevadprognoosi põhjal · RES koostamisel teeb Valitsus valiku ministrite pakutud uute algatuste vahel ja otsustab olemasolevate lõpetamise · RES on sisendiks ministeeriumide iga-aastase eelarve ja tegevuskava projektidele Eesti eelarvedistsipliin on alati olnud üks Euroopa parimaid (väike riigivõlg ja eelarvedefitsiit, reservide olemasolu, suutlikkus vajadusel eelarvet konsolideerida)
annaabi.ee 
