(uurimisala nr I). Proovis olevad lestad vôeti juhuslikult, valimisel mingisuguseid kriteeriume aluseks ei vôetud. Teine sügisene püük vôeti vôrguga 13. 10. 2003. a Kôrgessaare sadama lähedal Hiiumaal (uurimisala nr II). Selles proovis olid valikuliselt kôhnad, kalurite hinnangu järgi majanduslikult väärtusetud lestad. Kevadel võeti esimene proov 08. 02. 2004. a võrguga Kõrgessaare sadama lähedal (uurimisala nr II) ja teine proov 18. 04. 2004 a. samas kohas samuti võrguga. Kevadistes proovides olid kalad juhuslikult valitud. Kôik proovid transporditi külmakastis Tallinnasse. Enne uurimist hoiti värskeid kalu maksimaalselt kolm päeva külmkapis temperatuuri juures 5º C. Ülejäänud kalad olid enne uurimist sügavkülmutatud ja hiljem külmas vees üles sulatatud. Kôik lestad uuriti Tallinna Pedagoogikaülikooli molekulaar- ja rakubioloogia laboris. Sügisesed proovid ajavahemikul 03. 09. 22. 10. 2003 a. ja kevadised proovid ajavahemikus 12. 02. 26. 04
Keeleks on Slovakkia. Bratislava telefonikood on +02...Sealne kellaaeg on meist ühe tunni võrra taga. Bratislava vapp: Slovakkia lipp: Slovakkia vapp: Slovakkia asukoht: BRATISLAVA LOODUS Loodus Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madaliku viljakaid põlde palistab karjamaade lopsakas rohelus. Mühisevad mäed vahelduvad voolavate jõgedega lauskmaal. Kiired mägijõed lähevad sujuvalt üle rahulikeks jõgedeks tasandikel. On koski, mineraalveeallikaid, mitmekülge loomariik. Loodus on üle terve Slovakkia puistanud ammu kustunud vulkaane, uuristanud kanjoneid ja koopaid ning seal leidub rohkesti mitmesuguseid taime- ja loomaliike. Paljud loomad
sügisel, mil nn Novembrirevolutsioon kõrvaldas kommunistid võimult. * 1. jaanuaril 1993 sai Slovakkia iseseisvaks sõltumatuks riigiks. * 19. jaanuaril 1993 liitus riik ÜROga. * Esimene president oli Mihail Kovac ja 1. maist 2004 on riik Euroopa Liidu liige. Loodus Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madaliku viljakaid põlde palistab karjamaade lopsakas rohelus. Mühisevad mäed vahelduvad voolavate jõgedega lauskmaal. Kiired mägijõed lähevad sujuvalt üle rahulikeks jõgedeks tasandikel. On koski, mineraalveeallikaid, mitmekülge loomariik. Loodus on üle terve Slovakkia puistanud ammu kustunud vulkaane, uuristanud kanjoneid ja koopaid ning seal leidub rohkesti mitmesuguseid taime- ja loomaliike. Paljud loomad ja taimed
Slovakkial puudub otsene väljapääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega. Slovakkia pealinn on Bratislava. Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. 2 1. Loodus Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madaliku viljakaid põlde palistab karjamaade lopsakas rohelus. Mühisevad mäed vahelduvad voolavate jõgedega lauskmaal. Kiired mägijõed lähevad sujuvalt üle rahulikeks jõgedeks tasandikel. On koski, mineraalveeallikaid, mitmekülge loomariik. Loodus on üle terve Slovakkia puistanud ammu kustunud vulkaane, uuristanud kanjoneid ja koopaid ning seal leidub rohkesti mitmesuguseid taime- ja loomaliike. Paljud loomad ja taimed kuuluvad
Eesti vetes leidub haavanditega lesti aastaringselt, kuid akuutseid haavandeid on palju suve teisel poolel, eriti isalestadel. Haavandietga emaslesti satub püükidesse vähem, kid erivalt isaskaladest leidub neil haavandeid keha ülemisel poolel, kuigi harva. Viimatinimetatud sugudevahelist erinevust on täheldatud ka Soome rannavetes. Tundub tõenäosena oletus, et oluline osa lesta haavandite tekkeks Läänemere selles piirkonnas on kudeajal tekkinud vigastuste infitseerumisel. Kevadistes püükides on täheldatud suhteliselt suurt armistunud haavandite osakaalu. Läänemere madalama soolsusega osades, sh Eesti vetes, on täheldatud nahahaavandite sündroomi mõnevõrra sagedamat esinemist, võrreldes kõrgema soolsusega läänepoolsete aladega. Nahahaavandeid esineb lestal ka Põhjameres. Kindlat seost lesta nahahaavandite sageduse ja merevee reostuse vahel pole suudetud tõestada, kuigi on andmeid, et mõnedes saastatud piirkondades on seda patoloogiat sagedamini
annaabi.ee 
