dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi. Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist. 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene eesti ilukirjanduslik teos eksiilis. Aastatel 19501994 töötas ta ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Kuigi Bernard Kangro juba enne kooliminekut sõdurilaulude eeskujul luuletas, toimus trükidebüüt Eesti Noorsoo Karskusliidu ajakirjas "Kevadik" 1929. aastal. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Tema proosas on kaks keskset teemat külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Ta on kirjutanud umbes 2500 luuletust. Tema nimel antakse välja Bernard Kangro kirjanduspreemiat. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Bernard_Kangro http://lugemissoovitus.wordpress.com/2010/11/11/bernard-kangro/
Taimede kohastumusi · Peamiselt kasvavad põõsad ja poolpõõsad, mis on igihaljad või heitlehised. · Lehed on väikesed või asendunud okastega. · Sügavale ulatuv ja tugevasti hargnev juurestik · Taimed varuvad niiskel ajal vett vartesse, lehtedesse või viljadesse ning kasutavad seda hiljem põuaperioodil. Neid taimi nim. sukulentideks. Iseloomulikke taimi · Viigikaktus · Aaloe · Velviitsia · Kaameliastel · Tääkliilia · Hall kevadik Mullastik · Väga vähe huumust ning muld on seetõttu ühtlaselt helehall. · Seal, kus päikesekiirgus on suurem ja põhjavee tase kõrgem, tõuseb maasisene vesi pinnale ning aurub. Selle tulemusena ladestub mulla pinnale rohkesti sooli. · Mis põhjustab kõrbete laienemist? Põllumaade juurde rajamine Üle karjatamine karjamaadel Inimene kõrbes · Rändkarja kasvatus (kaamlid) · Taimekasvatus oaasides (datlipalmid,
sobilik maa. Nomaadid ehk rändkajakasvatajad suurendavad loomade arvu ja liiguvad kurnatud aladelt edasi. See toob kõrbe endaga kaasa. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu ja karjamaadel normaalselt taastuda on tulemuused katastroofilised. Raiutaks ka puid ja põõsaid. Viigikaktus-Põhja-Ameerika Kaevurkilpkonn-Põhja-Ameerika lõunaosa Sarvik-lõgismadu Kesk ja Põhja-Ameerika Tääkliilia-Ameerika Kõrbeiguaan-Ameerika Aaloe-Aafrika Karakal-Aafrika ja Kesk-Aasia Hall kevadik-Kesk-Aasia Suuresarveline piimalill Velviitsia- Sahara(Aafrika) Turkestani magun- pärit ees-aasiast tänapäeval aasia ja euroopa Kõrbe kivitäks-Põhja-Aafrika ja Kesk-Aasia kuni Hiiina Väike-kõrbehiir- Aasia Skorpion- igal pool Kaameliastel-Aasia ja Aafrika Saksauul- ameerikast Mugulnurmikas-igal pool
aastal juulis astus Aira Kaal EKP liikmeks. Ta sai tööd ajalehe ’’Tartu kommunist’’ toimetuses. Sõja ajala ta evakueerus Nõukogude tagalasse. Eesti vabastamise järel töötas Aira Kaal uuesti ajakirjanikuna. 1971. aastal anti talle ka Eesti NSV teenilise kirjaniku nimetus. 3 KIRJANIKUKS KUJUNEMINE Aira Kaalu esimeseks avaldatud kaastööks sai Kuressaare keskkooli õpilaste käsikirjalise ajakirjale ’’Kume Rivi’’. Esimene tema luuletus avaldati noorsooajakirjas ’’Kevadik’’. Tema luuletamine jätkus ja järgmised teosed avaldati ajakirjas ’’Eesti Naine’’ja üks väike juhuslikult säilinud põimik ajakirjas ’’Loomingus’’, suurema osa hävitas Aira Kaal sõja alguses evakueermise ajal. Aira Kaalu noorsoovärrside põhiliseks teemaks oli rahuolu ja paigalseisu eitus, uuenemise igatsus, oma sihi otsimine. Vabastatud Eesti võiduaastal 1945 ilmunu luuleraamatute seas oli Aira Kaalu esikkogu ’’Ma ei anna relva käest’’
Riigid: Austraalia, Namiibia, Argentiina, Saudi-araabia, Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Kõrbete liigid: kivikõrb, liivakõrb, savikõrb, soolakõrb, lössikõrb. Mullad: Hallmuld Taimed: Põõsad ja poolpõõsad, väiksed lehed, tihti asendunud okastega, lühiealised, lihakad lehed ja varred niiskuse hoidmiseks. Tüüpilised taimed: saksauul, tääkliilia, kaameliastel, mugulnurmikas, velviitsia, aaloe, suuresarveline piimalill, viigikaktus, hall kevadik. Kultuurtaimed: turkestani magun Loomad: öine eluviis, väike keha, pikk saba(küür) ladestuvad rasvad, varjevärvus, suveuni, väike veevajadus, higinäärmete asemel soolanäärmed, soomuseline kehakate. Tüüpilised loomad: skorpion, karakal, kaevurkilpkonn, sarvik-lõgismagu, karakal, väike-kõrbehiir, kõrbe-kivitäks, kõrbeiguaan. Inimeste tegevusalad: elatakse oaasides ja jõeorgudes, maavarade kaevandamine, soola tootmine, taime- ja loomaskasvatus.
Inimesed: kiire rahvastiku kasv, linnastumine, vähe põlluharimist, kasvatavad veisi, lambaid,kitsi. Maapähklit, kohvi. Probleemid: linnastumine,õhu saastumine. Põuad,mussoon, metsade raiumine,liigne karjatamine. KÕRB 20-30 pl ll, araabia, põhja aafrika.Kv: parasvöötme troopiline. S: 40 T 15. sajab kuni 150 mm. Pinnas: vähe huumust, helehallid, ladestub palju sooli. Taimed: igihaljad põõsad:sukulendid, tääkliilia, viigikaktus, velveetsia, saksauul, kaameliastel, hall kevadik, kuradikaktus. Loomad: kilpkonn, skorpion, kõrberebane, lõgismadu, kõrbe-kivitäks, suurhüpik, kaamel, orüks, haldjakakk, karakal, kõrbehiir. Inimesed. Hõre asustus, suured maavarad, gaasivarud, beduiinid, hotentatid ja busmanid namiibias, loodusrahavad, kohastumused, taimede kasvatus nt. Dattel, kiire rahvastiku kasv. Probleemid: ülekarjatamine, kõrbestumine, kõikuv temp, veepuudus, toidupuudus, haiguste levik. VAHEMERELINE: 30-40 pl,ll. Vahemere ääres, LA austraalia lõuna
muld varjuline Hubei ülane Anemone hupehensis `Pamina` 40-50 cm August-sept. roosakaspunane Huumusrikas Päikseline, muld poolvarju- line Igihaljas kevadik Draba aizoides 10 cm aprill-mai kollased Vett päikseline läbilaskev muld Juulia priimula Primula juliae 10 cm Aprill-mai roosakaslillad Toitainete- ja Päikseline,
Corydalis sp lõokannus (mitmed liigid) Cyclamen coum ümaralehine alpikann V Dianthus alpinus alpi nelk K Dianthus deltoides nurmnelk V Dodecatheon sp jumalatelill (mitmed liigid ja sordid) Draba sp kevadik (mitmed liigid) Dryas octopetala harilik drüüas Erinus alpinus alpi eriinus K Gentiana sp emajuur (mitmed liigid) Geranium napuligerum naerilaadne kurereha L Geranium sanguineum verev kurereha K
Kangro skautide rühma, sai hiljem selle pealikuks ja mimeografeeritud ajakirja ,,Valvur" toimetajaks. See toimetajatöö tõi kaasa ka esimese konflikti kirjandusliku vabaduse nimel (Ristikivi: 1967: 8, 10). 5 Valga koolipäevil toimus Kangro debüüt trükisõnas. Ta oli saatnud oma värsse Eesti Koolinoorsoo Liidu luulevõistlusele. Neist auhinnati luuletust ,,Aprilli variatsioon", mis avaldati Eesti Noorsoo Karsklusliidu ajakirjas ,,Kevadik 1929. aasta esimeses numbris. Samal aastal lõpetas ta ka Valga poeglastegümnaasiumi, mille lõpuaktusel ta ka kõne pidas (Kruus, 2003: 19). Kuid vaatamata edukale õppetööle ja edukale lõputunnistusele näis nüüd tee edasi suletud. Majanduslikud takistused olid liiga suured, et unistada ülikooli minekust. Isatalu oli väike kahehobuse-talu ja lähenev majanduskriis andis juba ennast tunda. Ja tööjõudu kodus oli vaja,
Kõrbetaimed sisaldavad sageli tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid. Paljudel kõrbetaimedel on väga sügavale ulatuv ning hargnenud juurestik, mis võimaldab vett kätte saada. Osa taimi koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, lehtedesse, viljadesse, juurtesse ning kasutavad seda põuaperioodil sukulendid. Enamik taimi on lühealised. Viigikaktus lapikute lihakate vartega, kasvab looduslikult Põhja-Ameerkas. Aaloe palsude lihakate viljadega. Hall-kevadik lühieataim Aasia lähistroopilistes kõrbetes. Suuresarveline piimalill 2 meerti kõrgune, kaktusesarnane, haruline. Velviitsia haruldane Namibi kõrbe taim. Kasvab kogu elu kahe pika lehena, mis otsast narmendavad ja suurenevad. Türkmenistani magun pärit Aasiast. Tääkliilia Ameerika levinud kõrbetaim. Saksauul kõva puiduga, kasutatakse kütteks. Mugulnurmikas savikõrbete madal kõrreline. MULLASTIK
annaabi.ee 
