Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Eestis on aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. Kõige külmem kuu Eestis on veebruar, siis on keskmine temperatuur -5 °C (http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima, 2010) Eestis on viimase sajandi jooksul toimunud üldine õhutemperatuuri tõus, aasta keskmisena ligi 2ºC, kevadete ja talvede soojenemine on sellest isegi mõnevõrra kiirem. Sademete hulk kasvas selle ajaga ligi 1% võrra. Kõige rohkem on suurenenud talviste sademete hulk, koguni 29%. Arvutuste kohaselt võib poole sajandi pärast Eesti kliima soojeneda 1-1,7 kraadi võrra, sademete hulk kasvada veel 5-10%. Meie regioonis on viimastel aastakümnetel kliima soojenemine kõige tugevamini avaldunud just Eesti, Läti ja Loode- Venemaa piirkonnas. Kõige enam on soojenenud märtsikuu
Riikliku tähtsusega tekstid, laulud. Hiina traditsioon jaotab kirjanduse nelja kategooriasse, millest tähtsamad on konfutsianistlikud kanoonilised teosed. Konfutsianistlik kaanon on Hiinas ka tänapäeval äärmiselt tähtis. Viisikkaanon (Wujing), kuhu kuuluvad viis teksti: 1. ,,Muutuste raamat" e ,,Yijing", 2. ,,Laulude kaanon" e ,,Shijing", 3. ,,Dokumentide kaanon" e ,,Shujing", 4. ,,Riituste raamat" e ,,Lijing" ja 5. ,,Kevadete ja sügiste annaalid" e ,,Chunqiu". ,,Muutuste raamat" koosneb heksagrammidest, mille abil ennustati tulevikku. Tänapäeval enam ennustuste jaoks seda eriti ei kasutata, küll aga selgituste osa. ,,Laulude raamat" koosneb u 300 rahvalaulust, osad on rituaalsed hümnid, osad töölaulud, armastuslaulud, itkud lähedaste kaotuse või sõja pärast. Mõõdult on need neljasilbilised read, hiljem arenes sellest klassikaline hiina luule sh ()
)) --- 56 Tõenäoline on, et üha suurem osa sademeid langeb vihmana, mis kestab mitmeid päevi või isegi nädalaid. Kliimaolude pikaaegsemaks ennustamiseks koostatakse kliimastsenaariume. Selle kohaselt peaks näiteks Eesti kliima jätkuvalt soojenema ja seda eelkõige talve ning kevade arvel. Lumikatte kestus peaks vähenema. Eestis ongi viimase 50 aastaga looduse kevadine ja suvine areng nihkunud keskmiselt 2-5 päeva varasemaks. Kevade algus on varasem, suurenenud on soojade kevadete hulk. Sügise algusaeg on sellel perioodil muutunud kõige vähem. Eesti teadlased on arvanud, et selle sajandi lõpuks enam meie jõgedele talvel jääkatet ei teki. Eelmisel sajandil hakati üha tõsisemalt rääkima globaalsest soojenemisest ja kasvuhooneefektist. Kasvuhooneefekt tekib seetõttu, et umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Maa atmosfääri kogunevad kasvuhoonegaasid süsihappegaas, osoon, metaan
V¨aikese u ¨markirja v~ oiks h¨asti liigitada ka uuskirja hulka, kuna koos totalitaarse Qin riigi s¨ unniga on v¨aikse u ¨markirja kasutuselev~ ott kanji m¨arkide profaneerumise l~oplikuks murdepunktiks. 15 Termin omab mitmeid t¨ahendusi. Lisaks toodule, m¨argib n¨aiteks t¨ ahenduses Ida-Zhou ning hilisemas Kevadete-S¨ ugiste Kuues Kuningriigis () () () () () () kasutusel olnud m¨argikujusid, mis erinesid L¨aa¨ne-Zhou ning hilisema Qin ala m¨arkidest tunduvalt. 16 1965. a. Hiina Rahvavabariigis v¨alja antud Jiagu W`enbi¯ an sisaldab p~ohinimestikus 1723, lisades 2949 m¨arki. 14 Vanimaks kirjam¨arke seletavaks s~onaraamatuks on Hilis-Hani ajal X u
annaabi.ee 
