mugandunult kõlas Jegori või Jüri, üheks peamiseks pühakuks. Teda võeti kui kevadekuulutajat. Kevadel lasti jüripäeval kari esimest korda välja, ühtaegu peeti seda karjuste pühaks. Ammustel aegadel kuulusid päeva juurde ka maaharimisega seotud tavad: ristikäigud külvatud põldudele, palvused, ringsõidud mööda maad. Semik Semik oli rahvuslik kevadpüha, mida peeti seitsmendal neljapäeval pärast lihavõtteid. Rahva teadvuses tähistas see üleminekut kevadelt suvele. Selle päevaga käisid kaasas mitmesugused kombed, näiteks tütarlaste pidustused. Sel päeval meenutati ka surnuid. Semik oli ainuke päev aastas, kus mälestati ka elust mitteloomulikul teel lahkunud inimesi: näiteks enesetapjaid ja hukatud kurjategijaid. Selliste inimeste haudadele viidi rituaalset toitu: värvitud mune, veini, pliine, saia. Päevale oli iseloomulik ühine söömaaeg metsas või põllul, millest võisid osa võtta nii mehed kui ka naised
sajandist olid Eestis laialt levinud Männilaastudest pilpakatused. Pird ehk peerg umbes 1m pikkune kuivatatud puulaast, mis andis valgust umbes 5 min. Vanasti aeti mändidest tõrva (puu raiuti tükkideks ning tõrv kuumutati välja) Tõrvaga määriti vankrirattaid, reejalaseid, immutati köisi, kalavõrke ja saapaid. Tõrva määriti ka kärnadele, haavadele, haudunud varbavahedele, Haige hamba peale. Kõige rohkem vajati siiski paatide ja laevade tõrvamiseks. Männileib- kevadelt võeti mändidelt mähka, kuivatati, eemaldati vaik ja tambiti mähk jahuks. Jahu segati leivajahu, metsamarjade või muu toidusega. Tänapäeval jämedamad lähevad saetööstusesse, peenemad tselluloosiks ja paberiks. Männivaigust toodetakse tõrva, tärpentini, kampolit, puupiiritust Männiokastest eritub aineid, mis hävitavad tuberkuloosipisikuid ja teisi haigusi tekitavaid mikroobe. Arstimina tasub korjata aprilli- maikuus männikasve, need kuivatada ja sulgeda
Lavignat polnud enam elavate kirjas, Verdilt ooperi. tellinud Massini oli FiIodramaatilisest Teatrist lahkunud. Ent esmaklassilised vokalistid Giuseppina Strepponi, Giorgio Ronconi jt. nõustusid "Obertot" esitama ning "La Scala" irnpressaario Bartolomeo Merelli võttis helitöö teatri repertuaari. Vastutasuks osutatud abi eest nõudis agar mees poole ooperipartituuri trükkimishonorarist endale. " "Oberto" esietendus lükati "La Scala" esitenori raske haiguse tõttu 1839. a. kevadelt sama aasta 17. novembrile ning ooperi libreto ja muusika töötati uue tenori võimeile vastavalt osaliselt ümber. Esietendus osutus tänu lauljate hiilgavale koosseisule silmapaistvalt menukaks. Tuntud muusikakirjastaja Giovanni Ricordi ostis ooperi partituuri ära ning sellest ajast alates trükiti Verdi teoseid peaaegu eranditult tema kirjastuses. Soodne oli ka "Obertole" pühendatud, eeskätt Bellini "Norma" mõjutusi täheldav kriitika. Keskajast pärineva, Shakespeaire'i "Romeo
-Eestis on leitud väheseid eksemplare. Maarjakask on tegelikuses viirushaigusest nakatunud kask, mille tunneb metsas ära lainelise tüve järgi. Tema puit on aga nagu linnusilma mustriga. Maarjakask on väga väärtuslik ja sellest tehakse väärisspooni ja suveniire. Leotades kase seemneid maarjakase mahlas saamegi maarjakase istikud, sest seemned nakatuvad nii viirusega. Eestis on maarjakased omalajal odava raha eest maha parseltatud ja nüüd on see looduskaitse all. Kevadelt saadakse kaselt ka kasemahla, magusam mahl on kõrgema kohapeal kasvaval puul. Mahlast tehakse karastusjooke. Puitu on kerge treida, hööveldada, immutada. Vähe vastupidav mädanikele, putukatele. Sirgekiulist ja riketeta puitu kerge painutada. Kasutatakse: ehitus, mööbel, vineer, painutatud detailid, tooraineks paberitööstuses, tööristade käepidemed jne. Pilet nr. 25 1.Pehmed ja kõvad puuliigid. 2.Puitlaastplaat. 3.Tamm. 1
annaabi.ee 
