Saavutused: · Universiaadihõbe 1961 · Rahvaste spartakiaadi pronks 1959 ja 1967 · Vendade Znamenskite memoriaalil teine koht aastal 1961 · Suurvõistlustel Budapestis teine koht aastal 1961 Kaupo Metsur püstitas viis korda eesti rekordit: 54.42 Tallinn 02.08.1958 54.73 Tallinn 08.09.1958 55.70 Harkov 24.07.1960 56.32 Leselidze 11.05.1961 56.74 Leselidze 11.05.1961 56.80 Alavieska 07.07.1968 Aastal 1961 valiti ta Eesti parimaks kergejõustiklaseks. Kunagised kettaheitjad Need kettaheitjad ei tegelenud ainult kettaheitmisega vaid ka teiste aladega ja on saavutanud häid tulemusi kettaheitmises läbi ajaloo. Kalev Külv Aleksander Kreek Aleksander Kulmerg Aleksander Lohk Gustav Kalkun Oskar Erikson Uudo Vilu Heino Heinaste Paul Määrits Endel Jässi Enn Erikson Veljo Kuusemäe Oskar Linnaste Aadu Tarmak Indrek Vahtra Heino Apart Ilo Sepp Väino Pärtel Heino Lipp Nikolai Feldmann
USA olümpiakoondises 2004. aasta suveolümpiamängudele, aga see plaan ei täitunud. 2009 teatas ta, et hakkab uuesti treenima eesmärgiga ületada üle 45-aastaste meeste maailmarekord, mis kuulub Tapani Taavitsaisele. 4.3.1. Saavutused Olümpiamängudel · 1988 hõbemedal 8.49 · 1992 hõbemedal 8.64 Maailmameistrivõistlustel · 1991 maailmameister 8.95 · 1993 maailmameister 8.59 · 1995 pronksmedal 8.29 5. EESTI KERGEJÕUSTIKLASED 5.1. Eesti kettaheitjad 5.1.1. Märt Israel Märt Israel (sündinud 23. septembril 1983 Karksi-Nuias) on Eesti kettaheitja. Tema isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66.98 (eelmine 66.56 septembris 2007 Helsingborgis). 2008 lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikoolis logistikaõpingud bakalaureusekraadiga ja jätkas ärikorralduse eriala magistrantuuris. Märt Israel esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel ning tulemusega 60,34 m sai 25.koha ja finaali ei pääsenud. 5.1.2
Kettaheide Kettaheites võidab sportlane, kes heidab ketta kõige kaugemale ja enne ketta maandumist ringist välja ei astu. Heite sooritamiseks antakse igale sportlasele aega 1 minut. Igaühel on kolm katset. Kettaheide kasvas välja antiikolümpiamängude viievõistlusest 708. aastatel eKr. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Aleksander Tammerti isiklik rekord on 70,82 m. Gerd Kanteri isiklik rekord on 73,38 m. Märt Israeli isiklik rekord on 66,98 m. Eha Rünne isiklik rekord on 63,18 m. Tammert on võitnud olümpiapronksi 2004. ja Kanter MM-hõbeda 2005. aastal. Maailmarekord on püstitatud sakslase Jürgen Schulti poolt Neubrandenburgis, milleks on 74.08 m Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring
...... 5 2.2.Parimad tulemused....................................................................................... 5 2.3.Gerd Kanteri treenerid................................................................................... 5 3.Lapsepõlv............................................................................................................ 6 4. Maailma TOP-3................................................................................................... 7 4.1. Eesti tuntuimad kettaheitjad on:..................................................................7 5. Kanter sai United Motorsilt uue BMW.................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud allikad:................................................................................................. 10 Sissejuhatus Referaat teemal „Kettaheide ja Gerd Kanter“
Eesti on küll väike riik, kuid sellegi poolest leidub ka siin häid sportlasi.Kõige enam on rahvale silma paistnud kümnevõistleja Erki Nool.Rallispordis on olnud kõige silmapaistvam, aga Marko Märtin.Suusatamises on kuldmedaleid koju toonud kõige enam Andrus Veerbalu,Jaak Mae ja naistest on kõige silmapaistvam olnud Kristiina Smigun.Hiljuti võitis kuldmedali ka Ksenja Palta.Kes võistles kergejõustikus.Veel on meil siin väikeses riigis kõvasid kettaheitjad ja odaviskajaid, kes on toonud Eestile palju kuldmedaleid erinevatest riikidest. Erki Nool oli kümnevõistleja tema saavutused olid kõrged.Aastal 1997 ja 1999 võitis ta sisemaailmameistri võistlustel hõbeda.Tema kõige parem saavutus oli aastal 2000 kui ta võitis kulla Olümpiamängudel.Seal tegi ta oma kodumaa kuulsamaks.Nüüdseks on tema sportlaskarjäär läbi saanud ja ta astus 2003 aastal riigikokku.Kuid rahvas mäletab teda siiani kõva sportlasena mitte riigikogu liikmena
metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9–22,1 cm ja naistel 18,0–18,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Aleksander Tammert (02.02.1973) isiklik rekord on 15.aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m. Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord 73,38 m on püstitatud 4. septembril 2006 Helsingborgis. Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. Eha Rünne (25.05.1963) isiklik rekord on 13.juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m. Vasaraheide on kergejõustikuala.
ümar metallring. Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,922,1 cm ja naistel 18,018,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. Kettaheide Eestis Eesti tuntuimad kettaheitjad on: · Aleksander Tammert (02.02.1973) isiklik rekord on 15.aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m . · Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord 73,38 m on püstitatud 4. septembril 2006 Helsingborgis. · Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. · Eha Rünne (25.05.1963) isiklik rekord on 13.juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m. 100m Jooks
tuge pakkuv hüpperada 4. Kettaheide Individuaalsed abivahendid: Igasuguste abivahendite kasutamine, näiteks kahe või enama sõrme kokkuteipimine või kehale kinnitatud lisaraskuste kasutamine, mis võib abistada sportlasi katse sooritamisel, on keelatud. Heitekäel ja -sõrmedel võib kasutada sidet või teipi nii, et näppude üksteisest sõltumatu liikumine takistatud poleks. Teibitud või seotud sõrmi tuleb näidata enne võistluste algust vanemkohtunikule; kettaheitjad võivad määrida magneesiumi või muud sarnast ainet ka võistlusvahenditele. Kasutatavad ained peavad olema kergesti eemaldatavad ega tohi võistlusvahendile jälgi jätta. Heitering: Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. Äärise ülaserv peab olema ümbritseva pinnaga ühel tasapinnal. Ringi ümbritsev pind võib olla betoonist, asfaldist, sünteetilisest rajakattematerjalist, puust või muust sobivast materjalist. Ringi põhi kaetakse
annaabi.ee 
