ja 13. saj vahendusel. Frantsiskaani ordu rajajaks oli Assisi Franciscus, kes rändas kerjusmungana mööda Itaaliat. 13. saj algul kujundati frantsiklastest paavsti kaitse all olev ordu. Ordu põhinõudeks oli vaesuse nõue, kus kehtisid mitmed tabud. Hiljem kadusid õilsad põhimõtted, hakati mood kloostreid (eeskätt linnades), mis tõi kaasa lõhesid endi hulgas. Dominiiklaste ordu rajajaks oli püha Dominicus, kelle peamine siht oli jutlustada paganluse ja ketserluste tõkestamiseks. Dominiiklaste põhivahendiks muutus jutlus. Dominiiklastel tekkis tihe side skolasitikaga ning ülikoolidega. Dominiiklastest said ka põhilised inkivisiitorid ning rajati ka linnadesse kloostreid. Juudid, ketserid Varakeskaja inimesel oli juutidega vähe pistmist, kuna juudid olid enamasti kaupmehed, mida taunisid kristlased. Kõrgkeskajal olukord muutus: linnade ja kaubanduse arenemisega tekkis konkurents juutidega, seeläbi suurenesid ka vastuolud
Keskaja ketserlusi ja sekte saab vaadata üldise kirikuloo raames, seotud nii kiriku kui ühiskonna arenguga. Ketserit mure, kuidas saada lunastust. Ketserlikkus seisnes selles, et nad arvasid, et ametliku kiriku raames pole lunastus võimalik ja ketserid hakkasid kuulutama, et ametlik kirik on selle takistuseks. Kirik hakkab ketseriks nimetama neid, kes hakkavad kirikule vastupropagandat tegema. Varauusaja ketserlused mängivad rolli hiliskeskaja ketserluste juures, seevõrd, et varakeskaja piiskopid diskuteerisid ketserlusest ja kui 12. - 13. sajandi autorid puutusid kokku omaaegse ketserlusega, kasutati varakeskaja sõnavara. Esimesed teated kõrgkeskaja grupilisest ketserlusest 11. sajandil (ainult mõned teated). Teated Lõuna Prantsusmaalt, Põhja Itaaliast, mis olid majanduslikult areneinumad ja haritumad st. sai tekkida mure, kas ametlik kirik suudab lunastust tagada, sest see nõudis mõtlemisvõimet ja suuremat kristianiseeritust.
lubatud/keelatud vaheldumisi. 381 ariaanlus ketserluseks. Õpetuse lõi Aleksandria presbüter Areios. Kaheksa esimest oikumeenilist kirikukogu. Need olid juhtivate vaimulike vaidlused õige õpetuse üle, nendel töötati välja dogmad. 1. 325 Nikaias määrati ülestõusmispühade kord; 4 patriarhaati on võrdsed; Athanasiuse õpetus kolmainsusest kuulutati õigeks. 2. 381 Konstantinoopolis kuulutati ariaanlus ketserluseks. Võideldi ketserluste vastu. 3. 431 Effesoses nestoriaanluse (Kristusel oli inimlik ja jumalik alge) vastu. 4. 451 Chalkedonis monofüsiitluse (Kristuse Jumalik pool allutas tema inimliku poole) vastu. Konstantinoopoli patriarh vaidlustas paavsti ülemvõimu kirikus. 5. 553 Konstantinoopolis nestoriaanluse vastu. 6. 680-681 Konstantinoopolis tegeleti dogma kristluse alusega. Mõisteti
kes oli nende jaoks inimesekujuline jumalus ning vastand kristliku kiriku jumalale. LaVey arvates ei olnud Saatan see. Tema meelest oli Saatan küllaltki tume, peidetud loodusjõud, mis vastutas maiste sfääride ees, jõud, mida teadus ega religioon pole uutnud seletada. LaVey Saatan on progressi vaim, kõigi suurte, inimkonna arengule ja edusammudele kaasa aitavate liikumiste hing. Ta on vabadusse juhtivate mässude algataja. Ta on kõigi vabastavate ketserluste kehastus. 1966. aastal aprilli viimasel päeval, kõige tähtsamal maagia ning nõiduste pühal volbriööl ajas LaVey oma pea kiilaks ning kuulutas Saatanakiriku asutatuks. Et olla nagu preester, pani ta kaela preestrite kaelasideme. Sellega nägi ta välja peaaegu nagu pühamees. Aga ta tshingis- khaanilikult kiilas pea, kitsehabe ning kitsad silmad andsid talle vajaliku deemonliku ilme preestritööks Saatana maapealses kirikus.
annaabi.ee 
