Enamus neid on säilinud ka tänapäeva uskumises. Paljud lapsed ristitakse kohe, kui nad sünnivad. Usu poolest ei ole miski muutunud, ainult uskujate hulk. Keskaja kirik oli mõneti karm, sest kui kellegi arvamus ei ühtinud katoliku kiriku tunnustatud õpetustega, siis nimetati seda inimest ketsriks. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega. Ketsreid on alati jälitatud, nende karistamine muutus eriti tõsieks 12-13 sajandil, kui tekkis palju uusi ketserlikke liikumisi. Selline liikumine sundis kirikut otsima nende kontrollimise ja ära kaotamise vahendeid. Enamasti põletati ketsrid tuleriidal. Selline inimeste kohtlemine kiriku poolt on täiesti väär, kuna keegi ei tohiks sundida inimestele usku peale. Usk ei tohiks olla kohustuslik vaid just valikuline. Tänapäeval oleks see inimese õiguste rikkumine, ning rangesti karistatav. Ketsereid üritati ka päästa, seda nimetati inkvisitsiooniks. Selle teooria lõi kirikuisa Augustinus. Ta
Pruunikas v hall kuub-tuntud ka kui hallid vennad, lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse järgi ka väiksemad vennad. Dominiiklaste ordu, rajaja Dominicuse järgi saanud nime. Nim ka jumala ustavateks koerteks. Paavst andis ordule õnnistuse 1216. aastal. Dominiiklaste peamine ül oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati jutlustajavendadena. Musta kuue järgi mustad vennad. Panid rõhku haridusele. Kõrgelt hinnatud kloostrikoolid. Ketserid: katoliku kirik ei kiitnud heaks ketserlikke väärõpetusi. Katarid pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Nad uskusid, et maailma on loonud jumal ja saatan koos. Taevariik ja kõik vaimne on jumala looming, maine ilm ja materiaalne on saatana looming. Nad ei tunnistanud kristuse sündi inimesena. Nende eesmärk oli hingi katoliku kiriku ja saatana käest päästa. Jagunesid: täiuslikud, kes kutsutud hingi päästma, usklikud, kes täiuslikke ülal pidasid
" 3) Esimesed kaalukamad tõendid nõidumise kohta hakkasid kogunema alles 14. sajandil, tuhat aastat pärast Constantinuse usule pöördumist, ning nende järgi polnud nõidumine mitte viljakususund, vaid ketserlus kristluses, Saatana kummardamine. Kas saatanaga sobingus nõidumine oli olemas või leiutasid selle kristlased, sellest Murray juttu ei tee. Kui ajavahemikul 1300-1700 nõiad tõesti olemas olid, iseloomustavad kõik allikad neid kui ketserlikke Saatana kummardajaid, mitte aga kui paganaid. Euroopa ajaloolise nõiakunsti läteteks on ühelt poolt kreeka-rooma mütoloogia ja judaism, ning teisalt Põhja-Euroopa loitsuriitused, folkloor ja usundid. Põhja-Euroopa loitsuriitused olid pronksiajal samasugused nagu kogu maailmas. Matusepaigast välja kaevatud pronksiaja naisterahvale, kes võis olla loitsija, olid kaasa pandud ilveseküünised, nirgi kondid,
näiteks katarite ja albilaste liikumine. Hiljem aga mõisteti, et ristisõda pole ketserivastases sõjas sobiv vahend. Allikate usaldusväärsus on kohati kaheldav, sest liikumisi on enamasti vaadeldud ja kirjeldatud katoliku kiriku esindajate poolt, kes ketserid hukka mõistsid. Samas inkvisatsioonide protokollid on üldjoontes usaldusväärsed, sest üritati õiglaseid kohtuprotsesse läbi viia. Ja on ka materjale, mis ei vaatle ketserlikke liikumisi subjektiivselt. Ketserlus sai oma nime kataritest ( ketserlik usuliikumine). Ketserlusvastaste kampaaniate poliitiline kontekst. Kirikul pidavat ainsana olema õigus piiblit tõlgendada ning usuti et rahvakeelne piibli tõlgendus viivat ketserluseni. Kirik ei tahtnud ketserluse levikut, sest see vähendanuks nende võimu ja olevat samuti ka vastuolus katoliiklusega. Katoliku kirik pidi ainsana omama õigust vaimulike asjadega tegeleda. See andis igasugustele ketserlusvastastele
On vihjeid, et aastail 1920-1930 tegutses ka Saksamaal Must Ordu. Sellele pealtnäha vanale loole pakkusid LaVey ja tema toetajad juurde kaks sokeerivat nüanssi. Esiteks nimetasid nad end jumalat teotavalt kirikuks(see termin on valdavalt kuulunud kristlaste leksikoni) selle asemel, et teha tavaline satanistlik grott, kus õpetatakse maagiat. Teiseks praktiseerisid nad musta maagiat avalikult, selle asemel, et teha seda salaja. Ma ei leppinud LaVeyga intevjuu ajas kokku, arutamaks tema ketserlikke uuendusi, mis on tavaliselt mu esimene samm uurimistöö koostamisel. Selle asemel otsustasin ma teda kuulata hoopis ta oma loengul ühe tundmatuna publiku hulgas. LaVeyd kirjeldati ajalehtedes kui endist tsirkuse ja karnevali lõvitaltsutajat või mustkunstnikku, kes nimetab end nüüd Saatana asemikuks Maa peal. Ma tahtsin kindlaks teha, kas ta on tõeline satanist või hoopis pettur. Olin eelnevalt kohtunud mõnede inimestega, kes olid avalikkusele tuntud kui okultismiga tegelejad
annaabi.ee 
