Göösid madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu XVI saj. teisel poolel Võitmatu armaada 1588. aastal Inglismaa poole purjetanud Hispaania laevastik. ISIKUD Martin Luther (1483-1546) algatas usupuhastusliikumise oma seisukohtade avaldamisega 95 teesina, protesteeris indulgentside müügi vastu, keiser kuulutas ta väljaspool seadust olevaks. LeoX paavst, kes heiti Martin Lutheri kirikust välja, sest ta ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli (1484-1531) tahtis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Sai surma lahingus katoliiklaste ja reformitud kiriku pooldajate vahel. Jean Calvin (1509-1564) jätkas Sveitsis reformatsiooni, tema õpetuse aluseks oli arusaam jumalikust ettemääratusest. Henry VIII Inglismaa kuningas, kuulutas end 1534. aastal Inlismaa kiriku peaks. Thomas More sattus Henry VIII poliitikaga vastuollu, kuningas laskis ta hukata.
Isikud ja mõisted Kes olid ja mida tegid? Martin Luther-teoloogiadoktor, algatas katoliku kiriku vastu usu-uuendusliikumine. Leo X-Paavst, heitis Lutheri kirikust välja, sest Luther ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli-endine palgasõdurite preester, ta soovis et pöördutakse tagasi algkristliku lihtsuse juurde, võitles ilmalike uuenduste eest . Jean Calvin-reformatsiooni jätkaja Sveitsis, lõi Calvini õpetuse e kalvinismi, mis oli väga range. Henry VIII-inglismaa kuningas, mõistis Lutherit hukka, kuulastas end inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati
Kuid hoolimata Galileo ettevaatlikusest oli ta määratud saama mitte üksnes õpetlaseks, vaid ka märtriks. Igivalvas inkvisitsioon valitses Firenze maakonnas piiramatu võimuga. Suurinkvisiitor kardinal Bellarmine pani tähele, et kuigi Galileo ei puuduta maa ümber päikese liikumise küsimust, kuulutas ta end siiski Koperniku järgijaks. Seetõttu sai Galileo 26. märtsil 1616. aastal käsu ilmuda inkvisitsioonikohtu ette. Kardinal Bellarmine ,,soovitas" Galileol loobuda ,,ketserlikest" arusaamadest maa, päikese ja tähtede kohta. Tal ei lubatud selliseid mõtteid kohtuliku süüdistuse ähvardusel ei mõelda ega edasi anda, samuti mitte neid suuliselt või kirjalikult kaitsta. Galileo, ,,surm hinges", andis loobumisallkirja ning tõotas keelust kinni pidada; kardinal laskis tal minna, endal näol võidukas naeratus. Ta oli üheainsa karmi käsuga suutnud peatada planeetide liikumise ümber päikese. Galileo naasis löödult ja häbistatult Firenzesse. Mõnda aega
Innocentius III alustas 1209 katarite liikumise mahasurumiseks ristisõda (tuntud ka kui albilaste sõjad 1209 – 1229), mille käigus hukkus ligikaudu 1 miljon inimest ning Lõuna-Prantsusmaa õitsvad linnad rüüstati põhjalikult. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi 13.saj algul ka spetsiaalne kohus- inkvisitsioon (ld k inquisitio - uurimine), mille ülesanne oli ketserid ja nõiad välja selgitada, üle kuulata ja karistada. Kui inimene loobus oma ketserlikest vaadetest vabatahtlikult, rakendati karistusmeetmetena rahatrahve, lühiajalist vangistust, häbipingis istumist ja palvete lugemist. Nende suhtes, kes oma vaateid vabatahtlikult ei soovinud muuta, rakendati piinamist, vara konfiskeerimist, eluaegset vangistust või äärmuslikul juhul ka surmanuhtlust tuleriidal põletamise läbi. Ülekuulajateks ning protokollijateks inkvisitsioonikohtus olid dominikaani mungad ning piinamist teostasid ja
Sellega muutusid paljud Tsistertslaste kloostrid äriasutusteks. Tsistertslaste ordu esialgne vaimustus hääbus, hakati kasutama talupoegi, jaguneti täismunkadeks ja poolmunkadeks. Üha enam hakati sarnanema benediktiini kloostriga. Lisaks neile kujunes ka mitmeid teisi kloostreid. Kaks tuntumat kerjusmunga ordut olid Frantsisklased ja Dominiiklased. Frantsisklased olid Franciscuse järgijad, tal ei olnud küll ideed oma kloostrit asutada aga ta leidis endale palju järgijaid. Ketserlikest liikumistest ta palju ei erinenud, aga kirik mugandas ta ametlikuks liikumiseks. Sellest liikumisest kujunes mungaordu kus oli vaesusenõue. Frantsisklased 13.saj jagunesid kaheks põhiharuks, ühed olid puhtad kerjusmungad, teised rajasid kloostreid. Dominiiklased said alguse Dominicusest nende eesmärgiks sai kristluse levitamine paganate ja islamlaste hulgas, 1216a Dominiiklaste ordu sai ametlikuks, neid kutsuti jutustajavendadeks ja mustadeks-vendadeks. Kuna nende põhiline tegevus oli
Eriti hea on veel see, kui rituaali ajal õnnestub veel mõni laps mõrvata, sest nagu igaüks teab on see satanistide lemmikharrastus! Kui see kõlab vastikuna, siis on kirjeldusi Mustast Missast, kirikus vagaduse hoidmiseks lihtne mõista. Ükski ,,korralik" inimene ei eksiks poole valikuga inkvisitsioonile sellisest jumalateotusest teatamisel. Kiriku propageerijad tegid oma tööd hästi, informeerides publikut paganate, katarite, bogomillide ja templarite ketserlikest ja jälkidest tegudest, kes oma lõhestunud elutõlgenduste ja mõnikord ka ilmselgelt satanistliku loogika tõttu väljajuurimisele kuulusid. Jutud satanistide poole röövitud ristimata lapsukeste mustal missal kasutamise kohta polnud ainult efektiivne propaganda, vaid need garanteerisid kirikule ka püsiva tulu ristimistasude näol. Kuulnud sellistest satanistlikest röövimistest, ei hoiduks ükski kristlasest ema oma lapse korralikust ristimisest, vaid kiirustaks sellega.
annaabi.ee 
