Selline liikumine sundis kirikut otsima nende kontrollimise ja ära kaotamise vahendeid. Enamasti põletati ketsrid tuleriidal. Selline inimeste kohtlemine kiriku poolt on täiesti väär, kuna keegi ei tohiks sundida inimestele usku peale. Usk ei tohiks olla kohustuslik vaid just valikuline. Tänapäeval oleks see inimese õiguste rikkumine, ning rangesti karistatav. Ketsereid üritati ka päästa, seda nimetati inkvisitsiooniks. Selle teooria lõi kirikuisa Augustinus. Ta leidis, et ketseritel peaks olema võimalus pöörduda tagasi õige usu juurde. Eesmärgiks ei olnud enam karistuse loomine, vaid ketserlike vaadete leviku takistamine. Selline mõtlemine on natuke inimlikum, kuigi kas on õige sundida inimest valima usu või surma vahel. Võib olla keskajal oli usk liiga kõrgele kohale aetud, ning sellest ka tingitud tagajärjed. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad. Mungad ja nunnad olid kogunenud vaimulikesse ordudesse
Juriidilistel põhjustel ei saa testamenti teha orjad, välismaalased, piiratud õigusvõimega;peretütas ja pillajad. Vanimal ajal ka naised-sest nad ei saanud osa võtta rahvakoosolekutest, kus tehti testament. Eestkoste kadumisega naise üle saavad naissoost isikud täieliku testamenti factio activa. Võime testamendiga pärida- testamenti factio passiva-puudus võimalus teha: peregriinidel;riigireetjate lastel; hilisemas Rooma õiguses ka usust taganejatel ja ketseritel. Orja sai testamendiga pärijaks nim, kui ta sama testamendiga vabastati ka orjusest. Võõra peremmehe orja võis määrata pärijaks, kui ta isandal oli pärimisvõime, sest vara läks isandale. Juriidilised isikud vanemas õiguses ei saanud olla pärijateks, sest see tähendas perekondliku võimu üleminekut, mis polnud võimalik. Hilisemas Rooma õiguses linnad, riik, kirikud, heategevusasutused saavad pärida.
Testamendijärgne pärimine Isa määras sellega oma järglase, võimukandja. Piisas vaid pärija nimest testamendis,eeldati et siis läheb kogu vara. Seadusejärgne pärimine on tõenäoliselt vanem vorm. Kõigil pole võimet testamendiga pärandada.(hullumeelsus, alaealisus, füüsilised defektid, orjad, välismaalased, isikud kelle õigusvõimet on piiratud, pojad ja pillajad) Võime testamendiga pärida puudus peregriinidel, riigireetjate lastel, hilisemalt ka usust taganejatel ja ketseritel. Orja sai pärijaks nimetada kui ta sama testamendiga vabastati ka orjusest. Testamendi tegemise vorm- rahvakoosolekul tehtud, juhatas preetor või rex. Pärandaja avaldas suuliselt oma tahet. Teiseks vormiks oli sõjakäigul rivi ees tehtud testament, nt enne lahingut. 12 tahvli seadusega tuli uus vorm- testament vase ja kaalu abil, rakndati mancipatio't. Hilisemad vormi poolest lihtsamad testamendid: holograafiline- kogu tekst pärandaja
Juriidilistel põhjustel ei saa testamenti teha orjad, välismaalased, piiratud õigusvõimega;peretütas ja pillajad. Vanimal ajal ka naised-sest nad ei saanud osa võtta rahvakoosolekutest, kus tehti testament. Eestkoste kadumisega naise üle saavad naissoost isikud täieliku testamenti factio activa. Võime testamendiga pärida- testamenti factio passiva-puudus võimalus teha: peregriinidel;riigireetjate lastel; hilisemas Rooma õiguses ka usust taganejatel ja ketseritel. Orja sai testamendiga pärijaks nim, kui ta sama testamendiga vabastati ka orjusest. Võõra peremmehe orja võis määrata pärijaks, kui ta isandal oli pärimisvõime, sest vara läks isandale. Juriidilised isikud vanemas õiguses ei saanud olla pärijateks, sest see tähendas perekondliku võimu üleminekut, mis polnud võimalik. Hilisemas Rooma õiguses linnad, riik, kirikud, heategevusasutused saavad pärida.
annaabi.ee 
