Aktiivses lihases tekib palju püruvaati (Glükolüüsi aktiivsus on palju suurem kui tsitraaditsükli aktiivsus) See muudetakse Laktaadiks või Alaniiniks. Maks toodab viimastest Püruvaati ja edasi Glükoosi. Maksa satuvad enamus imendunud ühendid kehast. Eraldab 65% imendunud glükoosist ja pea kõik monosahhariidid, Säilitatakse Glükogeenina (Glükoosi süntees) Külluse korral viib maks rasvhapped adipotsüütidesse. Nälgimise korral muudab rasvhapped ketokehadeks. Südamelihas töötab peamiselt rasvhappe pealt, täielikult aeroobne (palju mitokondreid) Adipotsüütides on 135000 kcal Triatsüülglütseriide (70kg inimesest 15kg) 14. Mida mõeldakse geeni ekspresseerumise all? Kirjeldage geeni ekspressiooni erinevaid etappe. Seda, kui geenist pärit informatsiooni kasutatakse millegi sünteesiks (valgud) Geenist kopeeritakse üheahelaline mRNA matriits, mis suundub rakutuumast ribosoomi, kus selle koodi alusel aminohapete süntees → valk
süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse, näiteks suusamaratoni korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Valgu lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib muunduda kas veresuhkruks ehk glükoosiks (enamus aminohappeid) või ketokehadeks (leutsiin, fenüülalaniin ja türosiin). Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste
· Maks suudab ka toota glükoosi ning sekreteerida verre: · Maks on võimeline biosünteesima teatud koguse glükoosi (glükoneogenees) · Maksas toimub glükogeeni lõhustumine glükoosiks · Maksal on ka tsentraalne roll lipiidide metabolismis: · Kui "kütuseid" on piisavalt, siis sekreteeritakse rasvhapped verre ning transporditake adipotsüütidesse · Nälgimise korral konverteerib maks rasvhapped ketokehadeks, mis sekreteeritakse verre ning transporditakse teistesse kudedesse 14. Mida mõeldakse geeni ekspresseerumise all? Kirjeldage geeni ekspressiooni erinevaid etappe. Geeni ekspressioon on lõplikult valgu süntees mingi DNA info pealt saadud mRNA järgi. mRNA sünteesiks on vaja promootorit, millega saavad DNA peale seonduda transkriptsioonifaktorid. Loodakse komplamentaarsuse alusel A-U, C-G. Peale transkritpsiooni lisatakse lõppu saba ja mRNA protsessitakse enne ribosoomi minemist ja
aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse, näiteks suusamaratoni korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Valgu lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib muunduda kas veresuhkruks ehk glükoosiks (enamus aminohappeid) või ketokehadeks (leutsiin, fenüülalaniin ja türosiin). VALKUDEL ON RIDA ASENDAMATUID ÜLESANDEID INIMORGANISMIS Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega.
äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse, näiteks suusamaratoni korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Valgu lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib muunduda kas veresuhkruks ehk glükoosiks (enamus aminohappeid) või ketokehadeks (leutsiin, fenüülalaniin ja türosiin). www.healthlife.ee , 2.november 2008 1.2. Valgu molekulide struktuur Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Esimest järku struktuur annab üksnes ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud
Külomikronid tungivad kapillaaridesse, kust nad transporditakse maksa ja teistesse organitesse. Rasvhapete -oksüdatsioon Rasvhapete oksüdatiivne lagundamine atsetüül-CoA'ks, mis toimub mitokondrites. Koosneb neljast erinevast reaktsioonist. Ühest palmithappe molekulist tekib 8 atsetüül-CoA ja 28 ATP molekuli, lisaks 7 molekuli vett. Ketokehad Spetsiaalne energiaallikas teatud kudedes. Osa atsetüül-CoA, mis toodetakse maksas, muudetakse ketokehadeks (atsetoon, aseoatetaat). Ketokehade süntees toimub ainult mitokondri maatriksis. Rasvhapete süntees Rasvhapete süntees toimub tsütosoolis, kui seal on olemas atsetüül-CoA ja NADPH. Rasvhapete sünteesiensüümid esinevad üks kompleksina polüpeptiidi kujul. Rasvhapete süntees toimub palmitaathappe modifitseerimise põhimõttel, kus palmitaatihappest lühemad rasvhapete saadakse, kui sünteesiahel katkeb enne palmitaadini jõudmist, pikemad rasvhapped saadakse
aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse, näiteks suusamaratoni korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Valgu lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelett võib muunduda kas veresuhkruks ehk glükoosiks (enamus aminohappeid) või ketokehadeks (leutsiin, fenüülalaniin ja türosiin). VALKUDEL ON RIDA ASENDAMATUID ÜLESANDEID INIMORGANISMIS Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega.
annaabi.ee 
