m m kg q := i1m killustik = 13.8 killustiku jooksva meetri mass m Keti minimaalseks pingsuseks punktis 1 valin S1 := 3500N. Keti pealejooksva haru pingsuse punktis 3 arvutame valemiga: ( ) Sp := 1.1 S1 + q + q 0 H g = 9.3 kN Keti mahajooksva haru pingsuse punktis 4 arvutame valemiga: Sm := 1.1 S1 + q 0 H g = 7 kN Ühe ketiharu maksimaalne arvutuslik pingus kk := 7 Sak := kk 0.65 Sp = 42.1 kN Valin III kategooria keti katketugevusega St := 68kN, võlli läbimõõduga D := 11mm. (1, lk 213) Joonis 1. Elevaatori skeem (1, lk 239) Vedavate ketirataste ringjõud ( ) P := Sp - Sm + 0.05 Sp + Sm = 3.1 kN Elektrimootori võimsus kN := 1.2 võimsuse varutegur m := 0.8 ajami kasutegur P v
T 534 TK = = 391 Nm. uK 2 3 1,5 0,92 0,99 Ülekandearv uK = 1,5 6 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral z1 min = 19...23 , keskmistel z1 min = 17...19 , väiksematel z1 min = 13...15 . On soovitav valida paaritu arv. vedav ketiharu d2 1 d1 2 vedav ketiratas veetav ketiharu veetav ketiratas Sele 5. Kettülekanne. Soovitatav hammaste arv z1 = 31 - 2u = 31 - 2 1,5 28 Valime z1 = 19 [5, 6]. Siis veetava ketiratta hammaste arv z 2 = z1u = 19 1,5 29 .
Panna saekett vedavale tähtrattale ja saeplaadi juhtsoonde nii, et lõikehammaste teravikud oleksid plaadi alumisel poolel suunatud mootori poole. Sidurikaitse kohale asetamisel on vaja jälgida, et saeketi pinguse reguleerkruvi nihkur läheks saeplaadi vastavasse avasse. Tuleb vaadata, et saeplaadis olev saeketi õlituse ava oleks puhas. Keerata külge sidurikaitse mutrid neid lõplikult pingutamata. Seejärel keerata kruvikeerajaga ketipingutuse reguleerkruvi ja pingutada nii, et alumine ketiharu liibuks tihedalt vastu saeplaati, kuid käega tõmmates annaks vabalt plaadil liikuma. Pärast seda keerata mutrid lõpuni kinni. Tankida kütusepaak kütusega. Tuleb jälgida, et kütusesse ja kütusepaaki ei satuks mustust. Kui kütusepaagi filter mustub, ilmnevad häired mootori töös. Tankida ketiõlipaak ketiõliga. Enne igakordset paagi täitmist tuleb puhastada paagi ava ja selle ümbrus ning kork, et vältida saepuru ja muu mustuse sattumist õlisse.
. Isepidurduvate kruviülekannete kasutegur 0,5 . Tavaliselt 0,35 . 113 21. KETTÜLEKANDED Kettülekanne koosneb enamasti vedavast ja veetavast ketirattast ja neid ühendavast ajamketist. Võimaldab anda edasi pöörlemissiikumist suure võllide vahekauguse korral. vedav ketiharu d2 1 d1 2 vedav ketiratas veetav ketiharu veetav ketiratas Sele 21.1. Kettülekanne. Kettülekanded on rihmülekandeist kompaktsemad, nende võllid ja laagrid on vähem koormatud, kett ei saa läbi libiseda, ühe ketiga saab käitada mitut võlli
tahkekütuseladu käitavad 1 punker; 2 punkri esisein; 3 hüdrosilindrid linttransportöör; 4 hüdroajam; 5 rooplatt; (Saxlund) 6 hüdrosilinder. Kettkraap (vt Joonis 7 .70). Ketiratastele on paigutatud kitsamatel ladudel 2, laiematel 4 ketti. Kettide vahele on kinnitatud 1 või 2 rida latt- või nurkrauast kraape. Kette käitav ajam asetseb lao väljalaadimisava poolses otsas, ülemine ketiharu on vedav. Kuna liikumiskiirused on väga madalad, 1...25 cm/s siis on kasutusel põrkmehhanism, mida käitatakse hüdro- või elektriajamilt ning mõnikord ka hüdromootorilt. Liikumine toimub ühes suunas. Kasutatakse samuti ristküliku kujulise tasase põhjaga ladude tühjendamiseks. Joonis 7.70. Kettkraappõhjaga tahkekütuseladu, foto Ü. Kask 7.1.2 Elektri ja soojuse koostootmine biokütuste baasil
annaabi.ee 
