Pahklestadel on kaks paari jalgu 3. Lestad on lahksugulised. Sigivad nad enamasti sugulisel teel, vaid osadel neist on viljastamata munadega paljunemine. Suurem osa neist muneb. Arengu jooksul läbivad nad muna-, vastse-, neidise- ehk nümfi- ja valmikujärgu. Vastne erineb valmikust suuruse poolest. Toitumise lõpetanud vastne kestub ja muutub neidiseks, mis väliskujult meenutab valmikut. Nümfijärke on 1...3. Üleminek ühest nümfijärgust teise on seotud puhkeseisundi ja kestumisega. Enamikul põllumajanduskultuure kahjustavatel lestadel on aastas mitu põlvkonda. Neid esineb nii avamaal, katmikalal kui ka hoidlates ja ladudes 4. Teod kahjustavad peaaegu kõiki põllu- ja aiakultuure, kuid võivad olla kahjuriteks ka kasvuhoonetes. Neil on lülistumata keha, mis on kaetud limanäärmetega nahaga. Keha kõhtmine külg on moodustunud lihaselisest jalast, millest erituval limal loom ennast edasi liigutab. Mõnedel
53. Täismoone muna, vastne, nukk, valmik. Munast koorub valmikust hoopis erinev vastne, põrnika puhul tõuk, kes jääb selliseks ka kasvades ja kestudes. Kasvu lõppedes moondub vastne liikumatuks nukuks. Nuku kestas tekib tema kehamaterjalist hoopis teistmoodi loom suguküps valmik, kes enam ei kestu. Vaegmoone- muna, vastne, valmik. Vastne võib meenutada valmikut nümf e.neidis. Munast koorumise järel areneb vastne (nümf) iga kestumisega täiskasvanu sarnasemaks. 54. 3 sabaniiti nii vamlikul kui vastsel ainulaadne. Vaegmoondega, vees elava vastse viimasest kestast väljub kohe tiivuline valmik, tiivuline valmik kestub veel korra ainulaadne.Vastse rindmikul on tiivaalgmed, lõpused tagakehal.Vastsed mitmesugustes veekogudes, toitub vetikatest, kõdust. Valmikud ei toitu, elavad vaid ühe päeva või paar.N: magevees harilik ühepäevik, harilikmudapäevik, harilik samblapäevik, ojapäevik, kivipäevik, õrnpäevik. 55
peale koorumist omavad ametaboolsed putukad pronümfi staadiumit, omades struktuure, mis aitasid neil munast välja saada. Peale seda staadiumi näeb vastne välja samasugune nagu valmik, kasvab läbi kestumiste. Näiteks: hooghännalised II Hemimetaboolne metamorfoos – lühikest aega on vastne pronümf, peale mida saabub nümfi staadium, mis näeb peaaegu täiskasvanu moodi välja. Iga kestumisega arenevad tiivad, suguorganid ja teised täiskasvanu tunnused, pärast viimast kestumist on putukal tiivad ja ta on suguküps, valmikut nimetatakse ka imago´ks. Näiteks: rohutirtsud III Holometaboolne metamorfoos – pronümfi staadium puudub, munast koorub vastne (röövik, vagel, tõuk), kes läbib mitmed kestumised. Kestumiste arv on liigispetsiifiline. Saavutades õige suuruse või läbides kindla arvu
seisukohalt tähtis. Suguküpsus aeglustab ilmselt emaste kasvu, sest osa energiast kulub suguproduktide valmistamiseks ja haudumiseks. Ka on marjaga emaste toitumise aktiivsus väiksem. Asustustiheduse kasvades aset leidev kasvukiiruse vähenemine tuleneb ilmselt liigisisese konkurentsi suurenemise tagajärjel tekkivast toidu vähesusest. Signaalvähi kasv on enamasti kiirem kui jõevähil. Jõevähid vahetavad kesta harvemini kui signaalvähid ega kasva ühe kestumisega nii palju kui signaalvähid Kiiremini kasvavad signaalvähi isendi saavutavad looduses 10 cm pikkuse ja 40 g kaalu juba teise suve järel. Kiirekasvulisi isendeid on aga kasvatatavas karjas vaid väike osa ja keskmiselt on kahesuvised signaalvähid umbes 8 cm pikkused ja kolmesuvised ligikaudu 10 cm pikkused. Vähi kestumiste sagedus sõltuvalt vanusest Vanus Kestumiste arv aastas Ühesuvised 47
organismiga) läbib kestumistega otsese arengu ehk ametaboolia (moondeta areng) – kasvab kestumistega Osa putukaid (nt rohutirtsud, ritsikad, tsikaadid, prussakad) läbivad astmelise metamorfoosi ehk hemimetaboolia (vaegmoone) Neile on iseloomulik lühiaegne pronümfi-staadium, millele järgneb ebaküpse täiskasvanu sarnane nümfi-staadium. Nümfi algselt rudimentsed organid (nt tiivad, suguorganid) täiustuvad iga kestumisega, saavutades peale viimast kestumist täiskasvanule (valmikule e imaagole) omased tunnused (nt tiivad ja suguküpsus) Täismoondega ehk holometaboolse metamorfoosiga putukatel (nt liblikad, mardikad, kärbsed, mesilased) pronümfi-staadium puudub Munadest koorub täiskasvanud putukast oluliselt erinev vastne (nt röövik, tõuk, vagel) Vastne toitub aktiivselt ja kasvab õige suuruseni läbides
annaabi.ee 
