3 Lõgismadu Lõgismaod lõgistavad vaenlaste hirmutamiseks. Lõgismaod toituvad väikestest loomadest, kelle nad oma mürgiste hammustusega tapavad. Lõgistit kasutavad nad inimese ja teiste suurte loomade eemalepeletamiseks, sest nad kardavad ise vigastada või surma saada. Lõgismao saba otsas olev lõgisti koosneb nahast. Lõgisti moodustub kestamise käigus allesjäänud vanast nahast. Kui madu kiiresti oma saba liigutab, tekitab kuivanud nahk häält, mis meenutab väga beebi kõristit. 4 Tüügassiga Selle liigi elupaikadeks on nii lopsaka taimestikuga kui ka kuivemad savannialad ja isegi kuiva torkvõsaga kaetud piirkonnad. Omamoodi erandlik sigade peres on tüügassigade päevane eluviis. Mõlemal
Vähid hingavad seljakilbi all asuvate lõpuste abil, kuhu värske vesi pääseb pearindmiku alumise serva alt. Seetõttu ei saa vähk elada pehme põhjaga veekogudes loomad vajuksid seal mutta. Kuni lõpused püsivad niiskena, saavad vähid liikuda ka kuival maal: sobivas niiskuses ja jaheduses püsivad vähid kuival elusana mitu nädalat[1, 4, 5]. 6.3 Kasvamine ja kestumine Kasvamiseks peab vähk pidevalt vahetama koorikut. Kestamise ajal vana koorik pehmeneb, sest seal sisalduv lubi salvestatakse kahte gastroliiti maos asuvatesse vähikividesse. Uus koorik on algul nahkne ja pehme, kuid kõveneb üsna kiiresti. Sellele aitab kaasa vähikividesse talletatud kaltsium, pealegi sööb vähk pärast koorumist ära ligi kolmandiku või isegi poole oma vanast koorikust. Vähikivides sisalduv kaltsium läheb kõigepealt suuosade kõvendamiseks, kestamise järel vajab loom lisakaltsiumi keskkonnast
lendamas näha juba maikuus. 2.4. Enesekaitse Pääsusaba on kogu oma arengutsükli jooksul päris mitmete ämblikulaadsete, lindude ja putuktoiduliste pisiimetajate toiduks, ent kõige ohtlikumad on talle nuku- ja äsjakoorunud rööviku staadium. Üks pääsusaba kaitsetaktikatest on maskeerumine. Seda rakendab noor röövik, kelle musta-valgekirju värvus ning kuju meenutavad linnusõnnikut. Sel ajal võtab ta taimedelt, millest ta toitub, vastu kaitseaineid ja kolmanda kestamise järel muutub tema värvus erksamaks hoiatusvärvuseks. Rööviku rohelise-punasekirjud triibud ja oranzid täpid hoiatavad vaenlast, et röövik on halva maitsega. Hädaohu korral tõstab ta püsti veel pea taga paiknevad oranzid ,,sarved". Tegelikud on need kotikujulised näärmed, mis ärrituse puhul punase kahvlina välja sopistuvad ning eritavad mädanenud ananassi meenutavat ebameeldivat lõhna. Lõhna eesmärgiks on rõhutada rööviku söömiskõlbmatust
Enesekaitse Pääsusaba on kogu oma arengutsükli jooksul päris mitmete ämblikulaadsete, lindude ja putuktoiduliste pisiimetajate toiduks, ent kõige ohtlikumad on talle nuku- ja äsjakoorunud rööviku staadium. Üks pääsusaba kaitsetaktikatest on maskeerumine. Seda rakendab noor röövik, kelle musta-valgekirju värvus ning kuju meenutavad linnusõnnikut. Sel ajal võtab ta taimedelt, millest ta toitub, vastu kaitseaineid ja kolmanda kestamise järel muutub tema värvus erksamaks hoiatusvärvuseks. Rööviku rohelise-punasekirjud triibud ja oranzid täpid hoiatavad vaenlast, et röövik on halva maitsega. Hädaohu korral tõstab ta püsti veel pea taga paiknevad oranzid ,,sarved". Tegelikud on need kotikujulised näärmed, mis ärrituse puhul punase kahvlina välja sopistuvad ning eritavad mädanenud ananassi meenutavat ebameeldivat lõhna. Lõhna eesmärgiks on rõhutada rööviku söömiskõlbmatust
annaabi.ee 
