asus nende majast 50 m kaugusel. Juute, nagu ka teistest rahvustest vange, kasutati põhiliselt tööjõuna, muuhulgas ka kindlustuste rajamisel Eestis. Eestis rajati kümmekond võrdlemisi kerge reziimiga töölaagrit, mille vangid külastasid lisatoidu saamise eesmärgil ümbruskonna talusid. 1944. aasta suvel alustati Vaivara laagri evakueerimist Saksamaale. Evakueerimise ajal osa vange hukati. 1944. aastal toodi Tallinna keskvanglasse umbes pooled 878 juudi mehest, kes 1944. aasta mais Prantsusmaalt küüditati ja lõpuks Ida-Euroopasse jõudsid. Osa nendest lasti maha Leedus. Keskvanglasse paigutatud Prantsuse juudid lasti maha Tallinna lähedal Metsakalmistul[33]. 1944. aasta 6. augustist kuni novembri lõpuni Eesti ja Läti sadamatest välja sõitnud laevadele pandud vangide puhul ei ole alati eristatud juudi vange teistest vangidest. Erandina on 14. augusti kohta märgitud, et siis oli Tallinna
osakond • 1930. aastatel ehitati juurde II ja III korpus • Üle 3 aasta karistatud saadeti NSV Liidu vanglasse http://y.delfi.ee/norm/133035/6692511_UBgJwi.jpeg http://y.delfi.ee/norm/133035/6692519_BDBtX7.jpeg Saksa okupatsioon • 28. september 1941 • 29. juulil 1942 nimetati keskvangla Tallinna Töö- ja Kasvatuslaagriks nr 1 • 1944. aastal keskvanglas nakkusepideemia • 1944. aastal toodi Tallinna keskvanglasse umbes 400 juuti http://ilmarz.com/wp-content/gallery/eesti_2010_tallinn_vangla/221_tal linn_kiek_vangla.jpg Arstikabinet Poomisruum http://www.fotoklubi.ee/?author=3&ylem_id=206&page=1&pic_id= 0&op=suurelt http://palachinkablog.com/wp-content/uploads/2013/10/patarei3.jpg Tänapäeval • 2002 lõpetas 82- aastase tegevuse • Taheti müüa Kunstiakadeemial e • Ekskursioone SA Virumaa Muuseumid • 2006 ekskursioone OÜ
Kui rongkäigust osavõtjad kogunesid vangla esisele, saadeti vangla direktori juurde viieliikmeline delegatsioon koos kolme Nõukogude Liidu ohvitseriga, kes nõudsid poliitiliste vangide väljaandmist. Vangid toodi kambritest välja vangivalvurite poolt. Kui formaalsused olid täidetud, lahkus delegatsioon koos vangidega. Väljas võeti vange vastu rõõmuhüüetega. Peeti kõnesid ja hüüti vabastatutele elagu! Pärast poliitiliste vangide vabastamist saadeti Keskvanglasse kümmekond uut vahistatut, peamiselt politseinikke. Poliitiliste vangide vabastamisele järgnes ülevõtmisi, mida toimetasid rongkäigust eraldunud väiksemad tööliste salgad. Üle võeti politseiasutusi, sõjaväeüksuseid ning teisi asutusi ja ettevõtteid. Kõikjale paigutati vahipostid värskelt relvastatud töölistega. Teist korda saabus rongkäik Toompeale kella viie paiku, vanglast vabastatud poliitiliste vangidega eesotsas. Juhtide nõudel vabastas vahtkond tee lossi.
Nad ei täitnud politsei korraldust peatuda, ning politsei eest põgenedes sõitsid auto täiesti "romuks". Siis andis tädimees oma auto neile sõita. Sellega käidi ka "üle kaela". Tuli jalameheks hakata. Siis saadeti nad koos tädipojaga narkoravile. "Üldiselt on nüüd tädipojale sellest kasu olnud - ta käib vanemate eskordi saatel korralikult õhtukoolis, pidi ka tööle minema." Tema aga sattus pärast narkoravi vanade pattude eest arestimajja ning sealt etapiga Keskvanglasse. Et tal on hepatiidi mõlemad vormid (C ja B), seda teadis juba varem. Nüüd siis (Keskvanglas) rõõmustati veel teadmisega, et ta on HI-viiruse kandja. "Loomulikult on see hirmus. Ei ole ju mingit rohtu, mis selle vastu aitaks." "Vanglas on kõle, niiske, õhku ei ole. Väljas saab käia vaid tunni ja siis jalutad ka betoonpuuris." Räägib, et neid ei ravita üldse. See mõni vanaks läinud vitamiin, millega turgutatakse ei aitavat ju haiguse vastu
1940. aasta juuni lõpus määrati endised põrandaalused kommunistid Varese valitsuse siseministri otsusega Eesti poliitilise politsei komissarideks (kohalike osakondade juhtideks) ja madalamate astmete ametnikeks. Inimeste kinnivõtmise aluseks olid kommunistidest poliitilise politsei komissaride välja antud määrused, mis formaalselt tuginesid Eesti Vabariigi kaitseseisukorra seadusele. Vangistatud inimesed, keda kohe Venemaale ei viidud, paigutati enamjaolt Tallinna Keskvanglasse, kus NKVD operatiivgrupiga Eestisse toodud uurijad kuulasid neid tõlkide abiga üle. Pärast vangistamist menetleti kohtuasju NSVLi kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi alusel, ehkki Eesti suhtes hakkasid need formaalselt kehtima alles 1940. a detsembris. 1940. aasta juunist augustini arreteeriti kõik Eesti poliitilise politsei kõrgemad ametnikud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid,
1940. aasta juuni lõpus määrati endised põran- daalused kommunistid Varese valitsuse siseministri otsusega Eesti poliitilise politsei komis- sarideks (kohalike osakondade juhtideks) ja madalamate astmete ametnikeks. Inimeste kin- nivõtmise aluseks olid kommunistidest poliitilise politsei komissaride välja antud määrused, mis formaalselt tuginesid Eesti Vabariigi kaitseseisukorra seadusele. Vangistatud inimesed, keda kohe Venemaale ei viidud, paigutati enamjaolt Tallinna Keskvanglasse, kus NKVD operatiivgrupiga Eestisse toodud uurijad kuulasid neid tõlkide abiga üle. Pärast vangistamist menetleti kohtuasju NSVLi kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi alusel, ehkki Eesti suhtes hakkasid need formaalselt kehtima alles 1940. a detsembris. 1940. aasta juunist augustini arreteeriti kõik Eesti poliitilise politsei kõrgemad ametni- kud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid, Eesti Kaitseliidu
Prantsuse juudid Tallinnas 1942. aasta märtsist 1944. aasta augustini lähetati Pariisi lähedasest Drancy koonduslaagrist 78 ešeloni rohkem kui 62 000 Prantsusmaal elanud juudiga Poola territooriumil asunud koonduslaagreisse, enamus Auschwitzi koonduslaagrisse. Ainult üks ešelon, nn konvoi nr 73 878 mehega saadeti 15. mail 1944 Kaunasesse ning osa neist edasi Tallinnasse. Julgeolekupolitsei ja SD komandörile Eestis SS-Sturmbanführer Bernhard Baatzile alluvasse Tallinna keskvanglasse, ametliku nimetusega töö ja kasvatuslaager nr 1, jõudis umbes 300 Drancyst teele saadetud kinnipeetavat. Keskvangla vahetu juhtimine oli allutatud Jupo ja SD B grupile (nn Eesti Julgeolekupolitsei). Janu ja kuumuse tõttu suri vange ka teel Leedust Tallinna. Ainuüksi ühes vagunis suri sellel teelõigul umbes 60 mehest 14. Tallinna keskvanglasse jõudnute hulgas viidi kohe saabumise päeval läbi esimene
annaabi.ee 
